Järva-Jaani gümnaasiumist pärast Õhtulehes avaldatud arvamusartiklit lahti lastud õpetaja Priit Dieves (EKRE) usub, et kaotas töö oma veendumuste tõttu ja lubab abi otsida nii töövaidluskomisjonist kui ka võrdõigusvolinikult. Kooli kinnitusel on õpetaja olnud konfliktis õppeasutuse ja oma õpilastega rohkem kui aasta ja saanud mitu käskkirja.
9. juunil avaldas 30-aastane kahe lapse isa Dieves Õhtulehes arvamusartikli pealkirjaga «Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!». Artikli all oli kirjas, et ta on «kooliõpetaja».
Järgmisel päeval kutsus Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Priit Dievese oma kabinetti, kohal olid ka sotsiaalpedagoog ja veel üks õpetaja. Direktor luges Dievesele ette tema vallandamiskäskkirja. Dievese sõnul temalt rohkem selgitusi ei tahetud. «Kui mina tahtsin vastuväiteid esitada, siis ta lõi isegi paar korda lahtise käega vastu lauda,» meenutas mees.
Loetud päevade pärast, 13. juunil pidi toimuma 9. klassi ühiskonnaõpetuse eksam. «Ma ei saanud isegi õpilaste juures eksamil olla. Sellepärast oli väga kahju,» nentis Dieves ja lisas: «Sellega tehti minu meelest liiga lastele.»
«Muidugi nad teavad, et ma kuulun EKREsse. 9. klassis meil on ühiskonnaõpetuse tunnid, siis nad ikka küsisid, et mis on EKRE arvamus. Kui meil oli juttu kooseluseadusest, siis mõned esitasid oma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vaateid, nemad seda toetasid ja siis ka põhjendasid, mina jälle ütlesin, miks mina ei toeta.
Töölepingu ülesütlemise aluseks oli käsitsi märgitud «usalduse kaotus».
Oma Õhtulehes avaldatud arvamusloos tõi Dieves välja viis tingimust, mis peaksid olema täidetud laste saamiseks. Muu hulgas kirjutas ta, et toetab EKRE aseesimeest Martin Helmet, kes ütles 27-aastasele lastetule naisajakirjanikule, et ta on ühiskondlikult kahjulik element ja üks osa meie iibeprobleemist.
«Ka mina toetan antud arvamust ja mitte sellepärast, et kuulun samasse erakonda, vaid seetõttu, et olen minagi mures eesti rahva negatiivse iibe pärast. Kui naine keskendub 20ndates aastates ainult karjäärile ja lükkab laste saamise edasi 30ndatesse eluaastatesse, siis on suur oht, et lapsed jäävadki sündimata,» põhjendas ta.
Vallandamiskäskkirjas on kirjas, et Dieves alavääristas ja solvas oma Õhtulehes avaldatud artikliga naisi ning tema mõttekäik võib olla ebademokraatlik. Kuna Järva-Jaani gümnaasiumi väärtushinnangud ja hoiakud ei ühti artiklis välja toodud väärtushinnangutega, on töötaja Priit Dieves seadnud oma tööandja kolmandate isikute silmis ebausaldusväärseks, märgitakse dokumendis.
Dieves arvab siiski, et teda ei vallandatud ainult arvamusloo pärast – tagamaad on pikemad ja põhjalikumad. «See, et panin kirja «kooliõpetaja» – jah, tegin seda teadlikult – ei mängi mitte mingit rolli – mind oleks vallandatud niikuinii,» märkis ta.
Pea viis aastat Järva-Jaani koolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud Dieves meenutas, et kooli juhtkonnaga on tal läbisaamine olnud väga hea. Käesolevast õppeaastast sai kooli direktoriks Raigo Prants.
«Ainult direktoriga olidki suhted terve õppeaasta jooksul väga kehvad. Iga kord, kui mina kooli siseelu küsimustes sõna võtsin, pööritas ta silmi või naeruvääristas minu seisukohti ja mõtteid,» tunnistas ta.
Kui koolidirektor ütleb, et paar päeva varem Järva Teatajas ilmunud artikkel, kus Dieves võttis sõna EKRE Järva-Jaani osakonna esimehena, probleeme ei valmistanud, sest ta ei esinenud seal kooliõpetajana, siis Dievese sõnul on see vale.
«Sel päeval ta lihtsalt tuli ja sõimas mul sõna otseses mõttes näo täis, et ma olen kahjustanud kooli mainet,» rääkis Dieves ja jätkas: «Ta karjus ja ütles, et nüüd ei taha enam ükski õpilane tulla Järva-Jaani gümnaasiumi 10. klassi.»
Käesoleval õppeaastal sai Dieves direktorilt veel kaks käskkirja. Need olid seotud juhtumiga, kus üks 10. klassi õpilane süüdistas õpetajat kiusamises.
Juhtumi kohta algatatud menetluses selgitas tüdruk: «Kõik algas 6. klassis, kui meil oli kontrolltöö, kus küsiti Aleksander Suure poja nime ja kuna mul see meeles polnud ja loogiliselt võtsin, kirjutasin vastuseks Aleksander Väike. Õpetaja Dievesele pakkus see muidugi nalja ja torkis 6. klassi lõpuni sellega.»
Läks neli aastat mööda, kui 10. klassis tuli Aleksander Suur ja Makedoonia uuesti teemaks. Tüdruku sõnul alustas õpetaja taas tema nokkimist ja naermist. «Kuid põhjus, miks kõike seda kirjutan, on, et mul on nii vastik ja ebameeldiv olla tema tunnis,» seletas ta kooli juhtkonnale.
Üks klassi poiss märkis muu hulgas, et temal pole õpetaja Dievese vastu midagi ja enamik probleeme on Dievesel just tüdrukutega, mistõttu võiksid tüdrukud end parandada. «X (nimi eemaldatud – toim) läks tunnist ära, sest õpetaja solvab õpilast tema tehtud vigade tõttu,» kirjutas teine laps.
Dievese sõnul oli juhtum lihtsalt naeruväärne. «Poisid hakkasid meenutama, et Aleksander Väike ja Aleksander Väike. Poisid naersid ja paratamatult ajasid ka minu naerma. Mina ei pea tüdrukut absoluutselt rumalaks. Aga tüdruk solvus selle peale, et ma muigasin ja naersin. Ma püüdsin naeru tagasi hoida, aga see ei õnnestunud. Tüdruk kaebas sotsiaalpedagoogile,» meenutas ta.
Juhtkond leidis, et õpetaja käitus üleolevalt ega saanud aru probleemi tõsidusest. Dieves sellega ei nõustunud, kuid palus õpilase käest vabandust ja sai käskkirja.
Dieves rõhutab, et ta ei propageerinud koolitundides oma poliitilisi vaateid. «Muidugi nad teavad, et ma kuulun EKREsse. 9. klassis meil on ühiskonnaõpetuse tunnid, siis nad ikka küsisid, et mis on EKRE arvamus. Kui meil oli juttu kooseluseadusest, siis mõned esitasid oma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vaateid, nemad seda toetasid ja siis ka põhjendasid, mina jälle ütlesin, miks mina ei toeta,» selgitas ta.
Kas Dieves usub, et ta vallandati poliitiliste vaadete tõttu? «Jah, ma olen selles täiesti kindel,» vastas ta.
Tänase või homse päeva jooksul pöördub Dieves töövaidluskomisjoni, õiguskantsleri või võrdõigusvoliniku poole.
Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants kinnitas Postimehele, et vallandamiseni viis rida erinevaid juhtumeid ja Õhtulehes ilmunud arvamusartikkel ei olnud peamine põhjus.
«Oleme olnud kommentaarides üldsõnalised, et vältida õpetaja Dievese eraeluliste andmete avaldamist. Kaasuse vastu on tekkinud väga suur avalik huvi ning Priit Dievese enda välja toodud väited ja seigad vajavad selgitamist,» kirjutas direktor Prants kooli pressiteates.
Prantsi sõnul ei vasta tõele Dievese väide, et tal ei ole olnud õpilaste ja lastevanematega õpetamise osas konflikte.
Töölepingu ülesütlemise käskkirjas on välja toodud, et tegu polnud esimese korraga, kui õpetaja käitus ebaeetiliselt või õpetajale kohatult. Selle õppeaasta jooksul on Dieves saanud koolilt kaks hoiatust ebaeetilise või kohatult käitumise pärast. Keerulisi intsidente on direktori sõnul olnud rohkem.
Ühe korra sai Dieves käskkirja selle eest, et käitus tunnis õpilasega ebaadekvaatselt ja ebapedagoogiliselt. Juhtum päädis tõsise konfliktiga, mille lahendamiseks oli kool sunnitud kutsuma kokku ümarlaua, kus osalesid direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, noorsoopolitseinik, piirkonnapolitseinik ja õpetaja ise.
Väikese vahega järgnes kooli teatel teine juhtum, kus õpetaja käitus õpilasega ebaväärikalt ning tegeles kiusamisega, mis ulatus põhikoolist gümnaasiumisse.
Jutt käib samast konfliktist, kus 6. klassi õpilane oli nimetanud ajalootunnis Aleksander Suure pojana Aleksander Väikest. Dieves noris õpilast selle tõttu 6. klassis ning jätkas sellega ka gümnaasiumiastmes, kui ühel hetkel sai õpilasel õpetaja käitumisest hing täis. Õpilane lahkus tunnist ja pöördus probleemiga sotsiaalpedagoogi poole. Dievesele määrati teine hoiatus.
«Õhtuleht oli otsustanud probleemi nimetada väikeseks, mida see kindlasti ei ole. Tegu oli õpetajapoolse pikaajalise kiusamisega,» rõhutas Prants.
Ümarlaual politsei ja sotsiaaltöötajatega, kus mõlemat juhtumit arutati, leidis Dieves, et probleemide tekkimises on süüdi õpilased.
Möödunud aasta lõpus leidis koolis korraldatud kodanikupäeval aset vahejuhtum, pärast mida lahkusid õpilased Dievese korraldatud arutelult, sest Dieves esitas Prantsi sõnul õpilastele eetiliselt vastuvõetamatuid seisukohti ja kritiseeris lapsi nende arusaamade pärast. Dieves lõi eeldusi selleks, et lastel kujuneks kooseluseadust mittepooldav seisukoht.
Dieves ise lükkab direktori väited ümber. Ühiskonnaõpetuse õpetajana kodanikupäeva korraldades kutsus ta kooli esinema hoopis SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindaja. «Tegelikult oli Markus Järvi see, kes kodanikupäeva raames Järva-Jaani koolis lastele esines. Direktorit ennast seal ei olnudki. Mina ei ole midagi sellist teinud, Markus Järvi oli see külaline,» selgitas Dieves.
Prantsi väitel esitas Dieves samuti tunnis ühte rahvust alandavaid seisukohti.
Dieves rõhutas, et sel aastal käis ainult õppealajuhataja tema tundides vaatamas. «Temalt ei tulnud mitte ühtegi märkust. Nii et kust on see lause üldse võetud?» küsis Dieves nördinult.
«Kahjuks pole paljusid juhtumeid võimalik detailsemalt avada, kuid rõhutame üle, et Priit Dieves on olnud pidevas konfliktis kooli ning sealhulgas oma õpilastega rohkem kui aasta,» märkis direktor ja lisas, et Dievese käitumine koolis pole olnud õpetajale kohane. Käesoleval juhul on tema sõnul tegemist õpetaja kutse-eetika rikkumisega.
Kooli juhtkond on Prantsi teatel õpetajale andnud korduvalt võimalusi oma käitumise ning tegevuse parandamiseks, kuid ta ei ole nende ettekirjutustest lähtunud.
Kuna õpetaja Dieves ei suuda jääda tolerantseks ega käituda õppetöös õpetaja kutse-eetikat järgides, leidis kooli juhtkond, et õpilaste kaitsmiseks ei ole neil võimalik õpetajaga koostööd jätkata.
Dieves kinnitab, et direktor valetab. «Kas see ei tundu vähe imelik, et alguses mind vallandati ühe artikli pärast? Õhtulehe artiklis tõi direktor välja, et ma panin kirja, et olen kooliõpetaja. Siis oli häda ainult selles. Nüüd tuuakse välja juba muid asju, enam ei olegi see arvamusartikkel põhiline. Miks mind ei vallandatud siis kohe nende eelmiste asjade pärast?» küsis ta.