Kuidas vanal ajal elati ehk Pildikesi kohviku kuldajast (1)

, töötanud Edasis ja Postimehes 1968. aastast, kokku 45 aastat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohviku Edasi-aegne vana kaardivägi peab harjumuspärases paigas pidu: (istuvad, vasakult) 
Kaljo Raud, Niina Ritslaid, Lorri Oha, Margarita Rosenfeld, Lehte Pärn, Elli Zimmer, (seisavad) Karl Metsaots, Ira Eber ja Juuro Kuusik.
Kohviku Edasi-aegne vana kaardivägi peab harjumuspärases paigas pidu: (istuvad, vasakult) Kaljo Raud, Niina Ritslaid, Lorri Oha, Margarita Rosenfeld, Lehte Pärn, Elli Zimmer, (seisavad) Karl Metsaots, Ira Eber ja Juuro Kuusik. Foto: Malev Toom

Eks see olegi tänaste noorte silmis vana aeg, mil majas Gildi 1, tollal Pirogovi 1, kohvik avati. Eeskätt oli see mõeldud ajalehe Edasi toimetuseperele, ent kohvik võõrustas ka samas asuva trükikoja töötajaid. Lehte tehti ühes majas – otsast lõpuni. Ühes tiivas lasti mõtetel ja pastakatel käia, teises valati paberile pandud sõnad tinaridadeks ning kõige alumisel korrusel lappasid kärmed käed trüki­­masinast jooksvad ajalehed pakkidesse.

Maja ise meenutas mesitaru, kus vajaduste ja võimaluste järgi kärgi täideti ning neid juurde pandi. Ehk siis kas ehitati midagi juurde või leiti üles mõni kasutamata ruumiosa keldrist katusealuseni.

Aegamööda küpses mõte oma kohvikust, sest kohalikud toitlustusolud olid enam kui nigelad. Majalised said kehakinnitust ülakorrusel asuvast puhvetist. Sealt on mulle millegipärast meelde jäänud heeringas sibula ja törtsu hapukoorega, mille heasüdamlik puhvetimammi ise poest toodud kraamist kokku seadis, sest ametlik varustamine jättis ta leti sageli pool- või päris tühjaks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles