Mart Kalm: kõiki mälestisi ei suudeta ka parima tahtmise juures päästa

Mart Kalm

FOTO: AFP / Scanpix

Kunstiteadlase Mart Kalmu hinnangul on Eestis juba praegu suhteliselt palju mälestisi kaitse all ning see ei ole see katastroof, kui kõiki mälestisi ei suudeta päästa.

Samas märkis Kalm, et kui meil on võetud kaitse alla enam kui 5000 maja, siis seesama riik, kes räägib valitsemiskulude vähendamise vajalikkusest, peab mõtlema ka selle peale, et need majad oleksid korras.

«Ehk siis - kas on mõtet riigiasutusi ilmtingimata kõige odavamatesse kastidesse põllu peale kolida, kui riigiasutuse kuskil ajaloolises hoones hoidmisega on võimalik anda oma panus ka muinsuskaitsesse?» tõstatas Kalm küsimuse.

Näiteks muinsuskaitse fundamentalistlik tiib nõuab tema sõnul, et põllumajandusministeerium koliks vanalinnast välja. Aga teistpidi, kuna põllumajandusministeerium on nendes hoonetes Laia tänava lõpus olnud juba 20. aastate lõpust, siis on sellest Kalmu sõnul saanud ajalooline traditsioon ning hoonel on oma identiteet. «Tallinna vanalinnas peavad olema ärid, elamispinnad ja büroopinnad tasakaalus. Me ei tohiks kõiki riigiasutusi vanalinnast ilmtingimata ära viia,» leiab Kalm.

Väga tõsist probleemi tekitab korterelamute renoveerimisel tekitab tema hinnangul KredExi laenude jagamine. «Me näeme seda, kuidas terve rida häid ja ilusaid kortermaju pannakse paksuks, kaotatakse ära täiesti nende arhitektuurne välisilme. KredExist laenu andes maja arhitektuuri säilitamisele ei mõtle keegi,» nentis Kalm.

Samuti on Kalm tõsiselt mures selle pärast, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts mõtleb tema hinnangul ainult sellele, kuidas riigi tulusid kasvatada, mitte aga sellele, kuidas riigi käes olevat kinnisvara muinsuskaitseliselt paremini kaitsta.

Veel tunneb Kalm muret selle üle, kui kergekäeliselt soositakse Eestis uute ehituste püstitamist ning seda sageli olukorras, kus neid pole tegelikult vaja.

Kalmu sõnul helistas talle alles pool nädalat tagasi üks Nissi vallavolikogu liige, kes tundis muret Eesti-aegse koolimaja pärast, mis on tühjaks jäänud. Samas ehitati mõned aastad tagasi selle kõrvale uus ning sama suur koolimaja.

«Kui nüüd hakata lammutama seda Eesti-aegset koolimaja, siis lammutustöö on kallis. Aleviku keskele ilusa koha peale jääb kole koht ja kogu aleviku miljöö on rikutud. Miks aga oli vaja selle Eesti-aegse puukoolimaja kõrvale ehitada uut sama suurt koolimaja,» ei mõistnud Kalm.

«Või veel inetum ja piinlikum lugu, millele sattusin hiljuti peale, oli see, et ühes Eesti kõige võluvamas kihelkonnakeskuses Palamusel on ehitatud uus vallamaja aleviku taha põllu peale. Alevikus endas aga on tühje puumaju külluses. Kas mõnda nendest ei oleks andnud siis vallavolikogule ja nendele vähestele ametnikele tööruumideks ära kohandada? See on ju täielik mõttetu ressursi raiskamine ehitada uus vallamaja olemasoleva tühjeneva kihelkonnakeskuse kõrvale,» nentis Kalm.

Tagasi üles