Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reinsalu kaassõitjate trahvimisest: inimesed pole purjus juhi tuvastamisel abitud

Justiitsminister Urmas Reinsalu. FOTO: Eero Vabamägi

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul ei tasu joobes juhi autos sõitvate kaasreisijate karistamise seadustamisel arvata, nagu oleksid inimesed nii abitud, et ei saa juhi purjusolekust aru.

«Inimesed suudavad seda ise väga hästi tuvastada. Eelmisel aastal viidi läbi uuring, millest selgub, et üle 14-aastastest inimestest sõitis seitse protsenti viimase 12 kuu jooksul purjus juhi autos,» ütles Reinsalu Postimehele.

Tema hinnangul ei tasu arvata, nagu tekiks uue seaduse jõustumisel hulgaliselt kohtuvaidlusi teemal, kas kaasreisija oli juhi joobest teadlik.

Justiitsminister märkis, et praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi anda omanik autot purjus inimese käsutusse. «Täpselt samade argumentidega saaks vaielda, kuidas on võimalik kehtivas õigussüsteemis tuvastada, kas omanik andis auto purjus või kaine inimese kätte,» lausus ta.

Reinsalu lisas, et kui joobes juhi kaasreisijate karistamine seadustatakse, ei tähenda see seda, et kõik roolijoodiku autost tabatud inimesed hakkavad saama automaatselt trahvi.

«Loomulikult peab menetleja hindama juhtumit asjaolude kontekstis. Ma arvan, et menetlejad käsitlevad seda teemat mõistlikult ja kindlasti piirduvad ennekõike hoiatamise ja seletamisega, et selline käitumine ei ole okei,» sõnas ta.

Reinsalu märkis, et eelmisel aastal purjus juhi autos vigastada üle 500 kaasreisija ja 14 kaassõitjat hukkus.

Justiitsministeerium saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi muutub tulevikus karistatavaks joobes juhi autos sõitmine. Eelnõu järgi võib joobes juhi autosse istunud kaasreisijat karistada kuni kümne trahviühiku ehk kuni 40 euro suuruse trahviga.

Eelnõu näeb ette ka seda, et kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Eelnõu näeb ette ka kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile. Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte.

Reinsalu hinnangul saab eelnõu kooskõlastusringi läbitud umbes kuuga ning ta loodab anda selle parlamendi menetlusse sügisistungjärgu ajal. Seadusemuudatused võiksid tema hinnangul jõustuda tuleva aasta 1. jaanuarist.

Tagasi üles
Back