Fotod: peaminister asetas pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab. Egoismile, vihale ja äärmuslusele ühtset Euroopat ei saa ehitada, ütles peaminister Taavi Rõivas täna hommikul Võrus, asetades pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks. 

«August Gailit on öelnud, et ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid. Asetan Vabariigi Valitsuse nimel pärja kõikide nende mälestuseks, kes on Eesti vabaduse eest võideldes kaotanud oma elu,» ütles peaminister täna hommikul Võru linnakalmistul.

Peaministril oli võidupüha hommikul eestimaalastele kolm teadet. Esiteks tunnustas ta Eesti sõdureid, kes seisavad oma kodumaa vabaduse eest sama südilt ja ennastsalgavalt nagu ligi sada aastat tagasi Anne-Marie Kukk. Ühe naisena kahest Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest Vabadusristi pälvinud hilisem viie lapse ema ajas paljaks pea ja mängis noort meest selleks, et pääseda rindele ja kaitsta kodumaad. «Ega ilma asjata ei öelda, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur,» nentis Rõivas.

Teiseks tunnustas peaminister liitlaste rolli Eesti riigi vabaduse tagamisel. «Just siinsamas, lõunarindel Võrus ja Võrumaal, sõdis Eesti vabaduse nimel 97 aastat tagasi vabatahtlike kompanii Taanist. Mehed, kes olid valmis võõras riigis ja võõras sõjas surema selle nimel, et peatada väärastunud režiimi jõudmine Euroopasse juba eesliinil,» meenutas Rõivas. «Eestlastena me teame, mis tähendab vabadus ja mis on selle tagajärg, kui seda enam ei ole. Seetõttu on väga liigutav, et meie sõbrad on jälle meie kõrval rivis, siinsamas Eestimaal, ajal kui pilved meie kohal on taas hallimaks tõmbunud. Tahan rõhutada, et meie liitlasväed ei ole Eestis sõdimiseks või sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata vastaspoolele selge ja ühene sõnum: NATO-ga ei maksa tüli norida.»

Kolmandaks rõhutas peaminister meie kohustust seista nüüd, 97 aasta pärast Vabadussõda, Euroopa Liidu kui kõigi aegade suurima rahuprojekti eest. «Meie kohustus on hoida Euroopa Liitu pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv hoiak on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi. Egoismile, vihale ja äärmuslusele Euroopat ei saa ehitada,» ütles Rõivas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles