/nginx/o/2018/01/25/7513829t1h24a9.jpg)
Suurbritannia rahvahääletuse tulemus on üllatuslik. Kuigi juba enne referendumit usuti, et tulemus tuleb tasavägine, siis pigem arvati, et otsus jääb Euroopa Liitu jäämise kasuks, kirjutab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni asemees ja Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.
Napp Euroopa Liidu vastaste võit tähendab lõhet Suurbritannia ühiskonnas ning siseriiklikke muutusi. Kui Suurbritannia lahkumise lõplikku mõju on praktiliselt võimatu hinnata, siis on siiski selge, et keerulised ja rahutud ajad Euroopa Liidus on selle otsuse tõttu garanteeritud. Majanduslikus mõttes sõltub palju sellest, millise tee valib Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisel – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi.
Samas on Brexiti näol tegemist väga pika protsessiga, mis võib võtta aastaid. Kui Gröönimaa otsustas 1982. aasta referendumil tollasest Euroopa Majandusühendusest välja astuda, siis kulus reaalse lahkumiseni kolm aastat. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on aga hoiatanud, et Brexiti protsess koos kõigi kaubandus- ja immigratsioonilepete läbirääkimistega võib võtta kuni seitse aastat. Naljahambad on juba kogu protsessi ristinud «lose-lose» olukorraks, kus ei võida ei Suurbritannia ega Euroopa Liit. Säravaid naeratusi kohtab täna hommikul vaid euroskeptikute näol, isiklikult pean juhtunut väga kurvaks sammuks.
Suurbritannia on olnud Euroopa Liidus oluline jõud. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes. Küsimus jääb, kas Euroopa Liidus reforme toetava Suurbritannia lahkumine toob kaasa vajalikud reformid Liidus või jätkatakse samal kursil. Viimasel juhul ei pruugi Suurbritannia rahvahääletus jääda viimaseks.