Eesti plaanib sulgeda uue aasta algusest saatkonna Brasiilias, samuti on kaalumisel Kasahstanis asuva saatkonna sulgemine, mis otsustatakse poole aasta pärast. Samas loodab riik tugevdada Euroopa Liidu ja NATO riikide saatkondi.
Eesti sulgeb saatkonna Brasiilias
30. juuni 2016, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinet arutas täna Eesti välisesinduste ümberkujundamise kava ja välisminister Marina Kaljurand esitas valitsusele ülevaate Eesti välisesinduste võrgustikust.
Kaljurand märkis Postimehele, et täna lepiti valitsuskabinetiga kokku, et järgmise aasta algusest suleb Eesti kulude kokkuhoiu tõttu oma saatkonna Brasiilias. Kaalumisel on ka Kasahstanis asuva saatkonna jätkamine, kuid esialgu otsustati, et selle küsimuse juurde tullakse tagasi poole aasta pärast.
Kaljurand nentis, et Kasahstani osas vaadatakse, mismoodi kaubavahetus selle riigiga edasi areneb, praegu on see paraku üsna olematu, kuigi saatkond on seal olnud juba 12 aastat.
Samuti otsustati, et Pekingi saatkonda tugevdatakse Shanghais olnud diplomaadiga – konsul Shanghais läheb üle Pekingisse, mis samuti võimaldab kulude kokkuhoidu ruumide pealt.
Veel otsustati, et esinduse juhtimine OECD juures läheb välisministeeriumilt kas riigikantseleile või mõne teise ministeeriumi esindajale suursaadiku tasemel.
Kaljurand märkis, et esinduste sulgemise üle otsustamisel arvestati kolme näitajat: julgeolekut, äri-ja majandussuhteid ning konsulaarküsimusi.
«Euroopa Liidu ja NATO riikide osas ei pea ma võimalikuks ühegi esinduse sulgemist, vastupidi, soovime neid tugevdada, kui nüüd raha kokku hoiame,» märkis Kaljurand.
Kokkuhoid praegustelt plaanidelt peaks olema suurusjärgus 1-1,5 miljonit eurot, sõnas Kaljurand.
Välisesinduste reform tõukub valitsuse kärpenõuetest, mille kohaselt peab riigisektori töötajaskond vähenema vastavalt rahvaarvu kahanemisele. Valitsuses kokkulepitule vastavalt peaks riigisektor koondama umbes 750 inimest aastas.
Ministeerium ei suuda uute koondamiste korral enam praeguses mahus välisesinduste võrku üleval pidada.
Välisministeeriumi andmetel on ministeeriumi töötajate arv sama, mis see oli 2003. aastal, enne seda, kui Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samas on Eestil praegu kaheksa välisesindust rohkem kui oli aastal 2003. Paralleelselt on aga ministeeriumi eelarvevahendid vähenenud.
Eestil on kokku 46 välisesindust, nendest 35 saatkonda, seitse alalist esindust rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kolm peakonsulaati ja üks kantselei. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on esindajad 13 riigis.
Eelmise aasta septembri seisuga oli välisministeeriumi haldusalas tööl 635 inimest.