Bosnia ja Hertsegoviina on kaotanud sõjaeelsest elanikkonnast viiendiku, selgub neljapäeval Balkani riigi esimese rahvaloenduse andmeist pärast 1990. aastate sõda.
Bosnia on kaotanud viiendiku sõjaeelsest elanikkonnast
Endisel Jugoslaavia vabariigi, mida laastas aastatel 1992-1995 Bosnia sõda, rahvaarv oli enne konflikti puhkemist 4,4 miljonit, näitavad eelmise rahvaloenduse andmed.
Uus rahvaloendus tuvastas, et Bosnias elab 1991. aastaga võrreldes 824 000 ehk 19 protsenti vähem inimesi.
Viimane rahvaloendus viidi läbi 2013. aastal ning see tekitas etniliselt lõhenenud riigis uusi lahkhelisid.
Bosnia serblased keeldusid rahvaloenduse tulemusi tunnustamast. Loenduse andmeil on üle poole riigi 3,5 miljonist elanikust moslemid.
Etnilised serblased väidavad, et üle 20 000 moslemi, keda rahvaloendus hõlmas, elavad tegelikult välismaal ja neid poleks pidanud seetõttu registreerima. Sel juhul jääks moslemite osakaal alla poole elanikkonnast.
Moslemite, serblaste ja horvaatide vahel peetud sõjas hukkus 100 000 inimest ja üle kahe miljoni sunniti kodust põgenema.
Sõja järel jagati Bosnia kaheks pooliseseisvaks moodustiseks - Serblaste Vabariigiks (Republika Srpska) ja Moslemite ja Horvaatide Föderatsiooniks. Mõlemal on oma parlament ja neid seovad nõrgad keskvõimu institutsioonid.
Uue rahvaloenduse andmed kinnitavad sõjaaegse etnilise puhastuse ja sõjajärgse migratsiooni tagajärgi.
Üle 81 protsendi Serblaste vabariigi elanikest on etnilised serblased, üle 70 protsendi Moslemite-Horvaatide föderatsiooni elanikest on moslemid.