Tänavu kuue kuuga juhtus Eesti eri paigus üle 650 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, milles jättis oma elu 32 ning sai vigastada üle 850 inimese. Tulekahjud on võtnud 25 inimelu ja uppunud on 32 inimest.
Poole aastaga on õnnetused viinud 89 inimelu (3)
1. juuli 2016, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullusega võrreldes juhtus ligi 40 inimkannatusi põhjustanud liiklusõnnetust rohkem ning tervisekahjustusi saanute arv kasvas peaaegu saja võrra.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul oli jaanikuu liikluses kurb, kuna elu kaotas viis ning vigastada sai üle 120 inimese. Ta märkis, et juunis kaota oma elu liiklusõnnetuses asulavälisel teel kolm sõidukijuhti ning üks kaasreisija.
«Traagilise lõpuga olid kolm sõidukite teelt väljasõitu ning üks vastassuuna kaldumine. Samuti hukkus Tallinnas üks eakas jalakäija. Kahe teelt väljasõidu põhjuseks võis olla terviserike,» rääkis Tikerpe. Juhtivkorrakaitseametnik tuletas meelde, et kui juhi enesetunne ei ole hea, ei tohi istuda sõidukirooli, vaid sõit tuleks edasi lükata ning konsulteerida arstiga.
Üle 300 kõikidest tänavu juhtunud kannatanuga õnnetustest leidsid aset Tallinnas ja Harjumaal, neist suur osa just pealinnas. «Tallinnas ja selle ümbruse liiklustihedus kasvab ja kasvab ka inimeste hulk teedel ning tänavatel. Kuid liiklusõnnetusi ei põhjusta mitte liiklejate arv, vaid enamasti liiklejate valed otsused ja tähelepanematus,» ütles Tikerpe.
Tänavu kasvas liiklusõnnetuste arv, kus sai viga jalakäija. Sel aastal on surma saanud 11 jalakäijat, neist kolm jäid tagurdava sõiduki alla. Viga on saanud 176 jalakäijat.
Tikerpe märkis, et alkoholi tarvitanud juhtide osakaal liikluses pole vähenenud. «Oleme praktiliselt samal tasemel möödunud kolme aastaga - politseinikud kõrvaldasid kuue kuuga juhtimiselt üle 3500 alkoholi tarvitanud roolikeeraja.»
Tikerpe sõnul on alkoholi liigtarvitamine laiem probleem kui ainult liiklus ning seda ilmestasid jaanipühad. «Äsja lõppenud jaanipidustuste ajal põhjustasid ülenapsutanud pidulised kaklusi ja avaliku korra rikkumisi. Osa ei pidanud paljuks ka rooli istuda ning enda ja teiste elusid ohtu seada,» rääkis Tikerpe. Ainuüksi jaanipühade ajal tabati sõiduk juhtimiselt üle 200 alkoholi tarvitanud inimese.
Juhtivkorrakaitseametniku sõnul pole juunikuul toimunud liiklusõnnetused kuigivõrd erinevad varasematest. «Jätkuvalt on suure osa inimkannatanuga õnnetuste taga liigne kiirus, purjus juht, turvavarustuse mittekasutamine või väsimus. Väga palju elusid saaks säästa, kui liiklejad mõtleksid ette – kui täna tarvitad alkoholi, siis hommikul esimese asjana roolima ei hakka. Väsinuna rooli ei istu ja lähedaste juurde jõudmiseks gaasipedaali alla ei suru,» ütles Tikerpe.
Tulekahjud on võtnud 25 inimelu
Tulekahjudes on oma elu jätnud 25 inimest, see on nelja võrra vähem kui mullu samaks ajaks. Eelmise aasta samal perioodil oli tulekahjudes hukkunuid 29, teatas päästeamet.
Enim inimesi hukkus hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes - 9. Elektriseadmetest või ‑paigaldistest alguse saanud tulekahjudes hukkus 7 ning hooletust kütteseadme kasutamisest alguse saanud tulekahjudes 6 inimest.
Peaaegu pooltel tules hukkunutel ei olnud eluruumides suitsuandurit või ei olnud see töökorras. Neljal hukkunuga tulekahjul oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid ei suutnud ikkagi inimelusid päästa.
14 ehk veidi üle poole tulekahjudes hukkunutest oli esialgsetel andmetel alkoholijoobes.
Sellel poolaastal on tulekahjudes surma saanud ka 3 last, nendest kaks ühel tulekahjul.
10 ehk 40 protsenti tules hukkunutest olid naissoost ning 15 meessoost.
Tulekahjudes vigastada on saanud mai lõpu seisuga saanud 48 inimest, kellest peaaegu pooled ehk 23 olid pensionärid. Iga neljas vigastustega lõppenud tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest.
Uppunuid ligi kolm korda rohkem kui mullu
Tänavu kuue kuuga on veeõnnetustes uppunud 32 inimest, eelmisel aastal oli sama ajaga 12 uppunut.
Teadaolevalt tegelesid seitse uppunut kalastamisega, kuid ülejäänud uppumiste asjaolud vajavad veel selgitamist.
Vanemaid kui 60-aastaseid oli uppunute hulgas 12, moodustades nende koguarvust 38 protsenti.