Tartu sai uue keskuse – küll kaubanduskeskuse, aga ühtlasi kultuuri-, täpsemalt linnaruumikultuuri keskuse, kirjutab semiootik Tiit Remm Sirbis.
Tiit Remm: kas Kvartal ongi Tartu uus keskus? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna keskuse määratlemine on tähtis sümboolselt, samuti praktiliselt, kuigi pole üheselt lahendatav ülesanne. Raekoda ja Raekoja plats on tänapäevase Tartu institutsionaalne ja sümboolne (võimu)keskus. Sealsamas platsil on linna ajalooline keskpunkt tähistatud kiviplaadi ja purskkaevuga. Kristlikule ja varasemalegi traditsioonile viidates seovad need linna Jeruusalemmaga ning selle taevase kaksiku Jumala linnaga, mida eestikeelses tõlkes küll ka taevariigiks nimetatakse.
Johannese ilmutusraamatus on antud taevase linna kirjeldus ja sellega ühtlasi juhised linnade kristlikuks mõistmiseks ja planeerimiseks. Maapealsete kristlike linnade keskmeis leiab kive, mis seovad linna sümboolselt maise ja taevase Jeruusalemmaga, maailmapildi keskse teljega. Kristliku maailmapildi keskse telje linnaruumi paigutamise ülesannet täidavad korraga nii Tartu vapiga kiviplaat sillutises kui sellest vaid mõniteist meetrit eemal olev purskkaev, milles võib näha vihjet piibellikule motiivile eluvee lättest taevases linnas. Purskkaev märgib ühtlasi geodeetilist nullpunkti, kust mõõta Tartule oluliste linnade suunda ja kaugust. Linna geograafilise keskuse määramisega mõneti sarnast tähistamisloogikat rakendati maikuus Karlova päevade ajal Tähe tänavale püstitatud maamärgi puhul, ent seekord polnud see mitte maailmapildi ja linna kui selle osa keskus, vaid ebakorrapärase geomeetrilise kujundi arvutuslik keskpunkt, mida saab numbriliselt esitada teise geomeetrilise süsteemi koordinaatide abil. Ajaloo kaudu konstrueeritud Tartu identiteedi keskmeks on jällegi ülikool, mida linnaruumis tähistab peahoone sammastik.
Tartu linnaplaneerimises on viimastel aastatel tegeletud keskusalaga ning funktsioonide ja voogude koondamisega. Nii võib linna liikluskeskuseks pidada Riia-Turu-Vabaduse ristmikku, majanduse ja tarbimiskultuuri keskuseks Rüütli tänavat, kesklinna suurt kaubandusnelikut või hoopis Lõunakeskust.
Keskuse määratlemine on alati ruumiline ülesanne, ent selle ruumi olemuse, korrastuse ning selles olevate asjade mõistmine võib olla erisugune: kord võetakse aluseks materiaalne maailm, kord kultuuriline maailmapilt, võrgustik, geomeetriline abstraktsioon, ruumistatud ajalugu või identiteet.
Kuivõrd Kvartaliga suunatakse Tartu kesklinna avaliku ruumi ilmet ja kasutusviisi, on see Tartu uus keskus. Kvartali mõju linnaruumile on hõlpus märgata kaubamaja puhul. Kui Kvartali kavandamise aegu oli kõigil neljal Riia-Turu risti kaubandusasutusel selgelt oma ruumikäsitlus, siis nüüd suhestub kaubamaja selgelt Kvartaliga. Kvartal värvis kaubamaja pruuniks, Kvartal raius kohvikuukse kaubamaja industriaalsesse seina ning lõi konfliktse puutepunkti kaubamaja sise- ja väliruumi loogika vahel. Muidugi ei ole Kvartal selle protsessi ainus ega esimene osaline. Juba mitu aastat on püütud kesklinna ruumi ning selle mõtestamist ehk ruumikultuuri määratleda kesklinna planeeringuga. Nii-öelda läbirääkimisteks Tartu kesklinna ruumi tuleviku osas võib pidada konfliktset ja meedias laialt kajastatud bussijaama planeeringut, mis tookord linnaruumile veel vahetut mõju ei avaldanud. Samuti on linnavalitsuse kriitika pälvinud Playtech’i maja Küüni ja Ülikooli tänavale sulgemine.
Linna ruumikultuuri kese on see, mis suunab avaliku ruumi kujundust ja kasutust, ent see mõju ei pea olema teadlik ja sihipärane. Kuigi Kvartal pole ega saagi olla avaliku ruumi ja selle käsitlusviiside üle otsustaja, on ta ruumikultuuri teostus ja omamoodi teetähis.
Linnaruumi kujunemine on mitmetahuline dialoog teemade, vahendite ja osalejate vahel. See dialoog võib olla näiteks konkurentidevaheline majanduslik suhestumine, kus ruum on tarbijakäitumise mõjutamise vahend. Kvartal on Tartu kesklinna avaliku ruumi kujundamise ja n-ö ruumikeele määramise dialoogis kesksel kohal. Ent mis siis sellest, et kaubamaja ja Kvartal on nüüd mõlemad pruunikirjud, et Gustavi kohvik on kaubamaja siseruumiga intrigeerivas ebakõlas, et Tasku ja Kvartali fassaadid vastanduvad, et Kvartal flirdib turumeluga ning monumentaalsus on jäänud endiselt ülikooli peahoone eripäraks?
Arhitektuuri ja linnaruumi kaudu väljendatakse kultuurilisi tõekspidamisi, kujundatakse keskkonda, käitumisviise ja eluviise. Linnaruumis kajastuvad ühiskonna laiemad protsessid, muu hulgas ideoloogilised nihked. Kui Raekoja platsi kiviplaat ja purskkaev märgivad maailma keskust, siis Kvartal on kohaliku elukeskkonna kujundamise ja mõtestamise keskmes. Mõlemal juhul on oluline kogukondliku identiteedi loome. Purskkaevu ja sillutisplaadi puhul toimub see globaalse positsioneerimisena, enese paigutamisega maailma teljele või vähemalt Euroopa kristliku linnakultuuri traditsiooni. Kvartali puhul on tegu lokaalse mõõtmega: kultuurilist identiteeti luuakse kesklinna kui kogukonnale olulise ruumi ja sellega seotud eluviiside, väärtuste ning sotsiaalsete suhete kujundamise kaudu.
Juba enne avamist osales Kvartal Tartu avaliku ruumi kujundamise ja kasutamise dialoogis. See kogukonna eluruumi ja eluviiside osas läbirääkimine on linnaruumikultuur, milles Kvartal uut ja domineerivat suunda näitab. Tartu otsib kesklinnalist linnaruumi ehk ühiskonna ja ruumi uut ideoloogiat ning Kvartal on selle kujuneva uue kaanoni väljendus, millega tuleb linnaruumi järgmistel projektidel ühel või teisel moel suhestuda.