Õppelaenude hüvitamise taastamise teema tekitas täna riigikogus äreva õhkkonna, kuivõrd kohale olid tulnud tudengid, kes vahepeal aplodeerisid parematele sõnavõttudele ning kuulda oli ka laste kilkeid. Eelnõu hääletati siiski menetlusest välja.
Õppelaenude hüvitamise teema küttis riigikogus kirgi
20. jaanuar 2011, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu aseesimees, keskerakondlane Jüri Ratas oli sunnitud mitu korda riigikogu ja seal viibinud üliõpilasi ja lapsi korrale kutsuma. «Palun vaikust saalis ka igasuguste kõrisevate vidinate osas! Palun austame oma ametikaaslasi! Saalis on liiga suur lärm,» tuli tal manitseda.
Reformierakonna liige Igor Gräzin leidis, et kõrvalisi isikuid ehk tudengeid poleks riigikogu saali üldse vaja. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Mari-Ann Kelam aga kiitis heaks, et tudengid on oma seisukohta tulnud näitama.
Kõigepealt rääkis plaanitavast seadusemuudatusest selle üks algataja, Karel Rüütli. Ta tuletas meelde, et juulis 2009 muudeti õppetoetuste ja õppelaenu seadust ja kaotati ära õppelaenu hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele, kes ei olnud selleks hetkeks lõpetanud kõrgkooliõpinguid ja töötanud aasta aega avalikus sektoris. Samuti kaotati õppelaenu osaline kustutamine ära lapsevanematele, kes oli lõpetanud õpingud ja kasvatas alla viie aastast last. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon koos Karel Rüütli, Jaan Õunapuu ja Jaanus Marrandiga tegid ettepaneku õppelaenude hüvitamise taastada, kulutused selle muudatuse täitmiseks oleksid kokku 9,6 miljonit eurot aastas.
Rüütli sõnavõtu lõpus aplodeerisid tudengid talle tugevalt ning selle peale ironiseeris IRLi liige Erki Nool: «Tundub, et esimest korda elus te saite aplodeerimise osaliseks, muidu te reaktsioon ei oleks nii õnnelik olnud.» Rüütli aga vastas, et tema kõnede peale on ka varem aplodeeritud. Peamiselt küsisid riigikogu liikmed Rüütli käest seadusemuudatusega kaasneva rahastamisallika kohta, mille kohta Rüütlil selget vastust ei olnud anda. Ta teatas, et rahastamine on prioriteetide küsimus. «See summa ei tee ühtegi riiki rikkaks ja ühtegi riiki vaeseks.»
Kultuurikomisjoni liige, reformierakondlane Helmer Jõgi teatas kultuurikomisjoni seisukoha, mille kohaselt soovitatakse eelnõu tagasi lükata. Jõgi sõnavõtu peale hakkas mitu riigikogu liiget huvi tundma, millised komisjoni liikmed vastu hääletasid. Neli liiget oli eelnõu vastu, neli poolt. Jõgi andis põiklevaid vastuseid ega soovinud otse öelda, kuidas keegi hääletas.
Vastastikused solvangud
IRLi liige Liisa-Ly Pakosta kritiseeris eelnõud ning teatas, et ei toeta seda. «Ilma katteallikata ja Buratino Lollidemaa imepuule lootes, ma ei saa seda eelnõud toetada. Ma loodaksin ka seda, et riigikogu komisjonid, sealhulgas ka kultuurikomisjon, tema juhi Peeter Kreitzbergi juhtimisel, võtaksid tõesti ka edaspidi tõsisemalt nende eelnõude menetlemise käsile,» osutas Pakosta.
«Mul ei olnud küll mingit plaani siia kõnepulti tulla, aga ma kuulsin, et Liisa-Ly Pakosta oli väga mures, miks komisjoni esimees nii lolli seaduse üldse siia lasi. Ma võiks öelda IRLi fraktsioonile, et ärge laske nii rumalaid esinejaid pulti,» kommenteeris Pakosta kriitikat kultuurikomisjoni esimees, sotside liige Peeter Kreitzberg.
42 poolthäälega otsustas riigikogu eelnõu menetlusest välja hääletada.