Nigel Farage: euroskeptik, kes armastab sakslast

Nigel Farage on Euroopa Parlamendi saadikuna töötanud alates 1999. aastast. Liberaalist eurosaadiku Guy Verhofstadti hinnangul on Farage´ile 17 aasta jooksul makstud palk olnud ELi suurim raharaisk.

FOTO: SCANPIX

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kampaaniat vedav Briti Iseseisvuspartei (UKIP) kauaaegne juht Nigel Farage (52) on kirglik figuur. Mees, kes ei jäta külmaks kedagi.

Kindlasti mitte tema aatelisi vastaseid – näiteks Guardiani kolumnisti Marina Hyde`i, kes tõmbas Farage`i poliitiliste veendumuste ning erektsiooniprobleemide vahele söakaid paralleele. Või Leedu eurovolinikku Vytenis Andriukaitist. Leedulase nägu oli läinud nädalal Euroopa Parlamendis mässumeelse briti kõnet kuulates nii häbi täis ja meeleheitel, et ta pidi seda demonstratiivselt peopesaga varjama. «Mürgised valed,» lausus ta Farage`i mõtteavalduste kohta Euroopa Liidu kahjulikkusest.

Teiselt poolt on Farage`il – või vähemalt tema nägemusel Euroopa tulevikust – andunud toetajaskond. Britid hääletasid ju Euroopa Liidust lahkumise poolt, innustades sellega euroskeptikuid üle kogu maailma.

Sõpru leidub Farage`il aga ka poliitikute seas. Kuulduste järgi olevat ta näiteks sina peal Soome välisministri, Põlissoomlaste parteiliidri Timo Soiniga. Mõlemad mehed on kõnelejatena üles astunud üksteise parteikongressidel.

Samas tuleb kriitikat ka ootamatust suunast: näiteks Prantsusmaa parempopulistide juhilt Marine Le Penilt, kes süüdistas inglast suutmatuses moodustada europarlamendis poliitilist blokki.

Farage pole ka ise suu peale kukkunud. «Sisuliselt keegi teist pole teinud oma elus päristööd. Töötanud äris, kaubanduses või loonud töökohti,» kuulutas ta Euroopa Parlamendi ees seistes.

Ometi on britil jagunud kiidusõnu nii mõnegi poliitiku jaoks: näiteks Vladimir Putinile ja Donald Trumpile. «Ta julgeb rääkida asjadest, mille teised pühivad vaiba alla peitu,» lausus inglane Trumpi kohta CNNile .

Ennast rahva huvide kaitsjana esindav suur euroskeptik pole ise siiski kusagil agulis näljapajukil üles kasvanud. Näguripäevi Farage oma lapsepõlves ei tundnud. Encyclopaedia Britannica kirjeldab tema elulugu järgmiselt: sündinud jõukasse perekonda, isa oli börsimaakler, haridust nõutas noor Farage prestiižikas Londoni erakoolis Dulwichis, täisealiseks saades otsustas ta ülikoolipingi nühkimise asemel pühenduda ärimaailmale, täpsemalt toorainetega kaubitsemisele.

Oma koolipäevil ripsutas Farage tiiba konservatiividega, ehkki oma hääle andis roheliste erakonnale – talle imponeeris viimaste «mõistlik ja euroskeptiline poliitika». 1993. aastal ühines Farage vastloodud Iseseisvusparteiga. Nende ridades on mees valitud neljal korral europarlamenti: 1999., 2004., 2009. ja viimati 2014. aastal.

2006. sai Farage UKIPi juhiks. Tema teeneks peetakse, et pelgalt üheainsa teema – Euroopa Liidust lahkumise – asemel tõstis ta parteiprogrammis päevakorda ka teised küsimused majanduse ja sotsiaalprobleemide vallast. Karismaatiline isiksus ning poliitkorrektsuse ründamine tulid talle kui poliitikule kasuks. Näiteks on Farage söandanud tunnistada, et oskab hinnata nii head napsu kui ka tubakat.

Aprillis kuulutas Farage šotlastele, et ta lubaks rahval uuesti pubides suitsetada ning tõstaks ülespoole ka roolijoodikutele lubatud alkoholimäära (80 milligrammi alkoholini 100 milliliitri vere kohta). Rohkem joomist ja rohkem tubakat aitaks kohalikul vireleval kõrtsimajandusel Farage`i meelest uuesti õitsele puhkeda.

«Suitsetamiskeelul on olnud Šoti majanduse ja ühiskonna teatud osadele katastroofiline mõju,» põhjendas Farage. «See on suurendanud suitsetamist kodudes laste ees ning vähendanud inimeste näost näkku kohtumist, mis mõjutab ühiskonda negatiivselt.» Tema arvates võiksid lõõgastujad selle asemel nautida oma klaasikest õlut ning saada korralikult õhutatud suitsuruumides rahulikult oma pahele anduda.

Oma nägemuse panid Farage ja UKIP kirja 32-leheküljelise Šotimaale pühendatud manifesti näol. Oodatud edu see ei toonud: Šotimaal oli Euroopa Liitu jäämist pooldajate arv Suurbritannia üks kõrgemaid.

Mulluses intervjuus ajalehele Telegraph paljastas Farage ka oma argisemat poolt: ta ei maga öösiti kunagi rohkem kui viis tundi. Aastal 2010 oleks ta lennuõnnetuses peaaegu surma saanud.

Farage´i jaoks pole võõrad ka tuliseks kiskuvad olukorrad poliitiliste vastastega. Juba mitu aastat saadavad Farage`i turvamehed, kuna mõne aasta tagusel valimisüritusel Šotimaal pidi politsei ta vihaste vasakpoolsete meeleavaldajate seast välja tõmbama.

«See oli tõeliselt vastik, sajad meie toetajad langesid rahvahulga ohvriks,» meenutas Farage Telegraphile. Samas tunnistas Farage, et ta ei mäleta, kas on saanud kunagi mõne surmaähvarduse või mitte.

«Inimesed osades Inglismaa paikades tunnevad, et inglise keelt ei räägita piisavalt,» on Farage oma mõtteviisi selgitanud. «Nad tahavad elada välja kujunenud ja kindlates kogukondades.»

Telegraphi ajakirjanik küsis Farage´ilt seepeale, et miks aina rohkem inimesi näeb Iseseisvusparteid rassistlikuna? «Miks? Sest me oleme ohuks kehtivale süsteemile. Nemad ja nende sõbrad valavad meid prahiga üle,» kostis poliitik.

Farage on teist korda abielus. Esimeset naisest, iirlanna Gráinne Hayes`ist lahutas ta aastal 1997. Paaril on kaks poega. Kaks aastat hiljem naitus Farage sakslanna Kirsten Mehriga, kellega tal on samuti kaks last – seekord tütred. Piiriülene abielu on toonud mehele poliitilist krediiti: nagu ta isegi on toonud välja, on ta küll Euroopa Liidu vastane, kuid mitte Euroopa-vastane. Naine on ju sakslane!

Tagasi üles