Kui endise peaministri ja praeguse transiidiärimehe Tiit Vähi hinnangul peaks Eesti muutma kurssi ja asuma toetama Krimmi annekteerimise järel Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist, siis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul pole mõtet mingist uutmoodi suhtlusest rääkida enne, kui Venemaa on täitnud Minski leppe.
««Uuest partnerlusest» Venemaa suunal!? Mida on Venemaa alates Krimmi okupeerimisest teinud või siis teistmoodi teinud?» küsis Palling sotsiaalmeedias ja meenutas, et Krimm on endiselt okupeeritud ja Ida-Ukrainas vihisevad endiselt kuulid. «Minski leppe punkte lausa rikutakse, rääkimata sellest, et neid täidetaks. Oluline on märkida, et Venemaa on viimase kahe aasta jooksul käitunud sõjaliselt agressiivsemalt kui kunagi varem. Segane sõjategevus Süürias, kolm uut diviisi Lääne sõjaväe ringkonnas, USA mereväe aluse Donald Cooki ahistamine Läänemerel jne.»
Pallingu hinnangul peaksid surve ja dialoog Venemaaga käima käsikäes, näiteks selleks, et taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. «Selles, et business as usual suhetes Venemaaga ei ole võimalik, on veendunud nii EL kui tõenäoliselt ka Venemaa ise. Milline see uus moodus olema saab, võiks lauale võtta pärast seda, kui on täidetud Minski lepped,» kirjutas ta.
Tema sõnul on Eesti seisukohal, et Euroopa julgeolekuarhitektuur koos kohustuste, õiguste ja kokkulepetega, sealhulgas põhimõttega, et üks riik ei muuda teise riigi piire sõjalise jõuga, sobib meile hästi ja seda muuta pole tarvis.
Euroopa julgeolekuarhitektuur koos kohustuste, õiguste ja kokkulepetega, sealhulgas põhimõttega, et üks riik ei muuda teise riigi piire sõjalise jõuga, sobib meile hästi.
Pallingu sõnul rääkis Euroopa Liidu asjade komisjon tänasel istungil lisaks ülemkogu Brexiti-teemalistele järeldustele ka eelmisel nädalal levinud kuuldustest, justkui sooviks Slovakkia oma eesistumise ajal üle vaadata Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, nimetades seda isegi uueks partnerluseks.
«Tegelikkuses oli tegemist Slovakkia välisministri isiklike seisukohtadega ning ametlike eesistumise prioriteetide hulka midagi sellist ei kuulu. Ei saagi kuuluda enne Minski leppe täitmist Venemaa poolt,» märkis ta ja lisas, et rõhutab seda seisukohta ka nädala lõpus toimuval 28 riigi Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtide kohtumisel Bratislavas.