Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon nõuab väidetavalt topeltkodakondsusega Imre Sooääre ja Valdo Randpere riigikogust lahkumist, kuid riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul pole nende lahkumiseks alust.
EKRE taotleb Sooääre ja Randpere lahkumist riigikogust, Nestori sõnul pole selleks alust (7)
4. juuli 2016, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul praegu küll puudub igasugune alus kahtlustada, et valimiskomisjon oleks eksinud, kui ta nad need kaks kandidaati riigikogu valimistele registreeris. Tegemist on Eesti kodanikega, vähemalt 21-aastastega, vanus sobib, Eesti kodakondsus on neil mõlemal olemas ja järelikult võivad mõlemad ka kandideerida. Siin ei tohiks küsimust olla,» ütles Nestor BNSile.
EKRE fraktsioon taotleb, et riigikogu juhatus teeks riigikohtule ettepaneku lõpetada Sooääre ja Randpere volitused enne tähtaega, «kuivõrd nad ei vasta riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele». «Samuti palub fraktsioon üle vaadata, kas lisaks Sooäärele ja Randperele on seadusevastane topeltkodakondsus veel mõnel riigikogu liikmel,» teatas EKRE pressiesindaja.
EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles seadusele viidates, et selle järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. «Reformierkondlased Sooäär ja Randpere on avalikkuses kinnitanud, et omavad lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka teise riigi kodakondsust. Vastavalt seadusele kaotab isik Eesti kodakondsuse juhul, kui ta võtab endale muu riigi kodakondsuse,» sõnas ta.
«Kuna põhiseaduse ja riigikogu valimise seaduse kohaselt võivad riigikokku kandideerida ainult Eesti, mitte muu riigi ega topeltkodakondsust omavad kodanikud, siis ei tohi Sooäär ega Randpere olla parlamendi liikmed. Nad ei oleks tohtinud kandideeridagi,» lausus Põlluaas.
Mis puudutab asjaolu, et neil saadikutel võib olla ka mõne teise riigi kodakondsus, siis paarkümmend aastat tagasi kodakondsusseaduse tegemisel ja vastuvõtmisel oli Nestori sõnul kõigil ühine arusaam, et see seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu. «Ehk kui kellelgi oli juba varem lisaks Eesti kodakondsusele veel mõne teise riigi kodakondsus, siis nii ongi,» selgitas Nestor.
Riigikogu esimees ütles BNSile, et kui EKRE fraktsioon juhatusele kirjalikud küsimused esitab, siis juhatus vastab neile.