Eesti ei sulge ühtegi saatkonda Euroopa Liidu ja NATO riikides, kinnitas välisminister Marina Kaljurand möödunud neljapäeval. Vaid 24 tundi varem aga jõudis valitsuse infosüsteemi dokument, milles Kaljurand teeb ettepaneku sulgeda Praha ja Lissaboni saatkonnad.
Möödunud neljapäeval arutas valitsuskabinet välisesinduste ümberkujundamise kava. Pärast valitsuskabineti istungit selgitas välisminister Marina Kaljurand isiklikult kõigile meediakanalitele, miks otsustas riik sulgeda tuleval aastal Brasiilia saatkonna (mis on Eesti ainus esindus Lõuna-Ameerikas) ja tõmmata pisut kokku Hiina saatkonda ning miks on tõsises ohus Kasahstani esinduse jätkamine. Eesti saatkond Astanas on, olgu öeldud, samuti piirkonnas ainus Eesti esindus.
Põhjuseks on välisministeeriumi eelarvekärped. Selliste plaanidega oleks võimalik kokku hoida 1-1,5 miljonit eurot.
«Euroopa Liidu ja NATO riikide osas ei pea ma võimalikuks ühegi esinduse sulgemist, vastupidi, soovime neid tugevdada, kui nüüd raha kokku hoiame,» märkis Kaljurand neljapäeval Postimehele.
«Kaugemasse tulevikku me praegu ei vaadanud, aga ma võin öelda niipalju, et loomulikult, välisministrina ei pea ma võimalikuks, et praeguses julgeolekuolukorras arutaksime me välisesinduste sulgemist Euroopa Liidu või NATO liitlaste juures,» ütles Kaljurand ERRi uudisteportaalile.
Päev varem, kolmapäeval veidi enne kella 17 saabus Postimehe andmetel valitsuse infosüsteemi välisministeeriumilt dokument, mis mõeldud ministritele järgmise päeva kabineti istungiks. Dokumendis on kolm ettepanekut valitsusele.
«Nõustuda välisministri ettepanekuga sulgeda 2016. aastal Šanghai ja Brasiilia esindus, 2017. aastal Astana esindus ja 2018. aastal Lissaboni ja Praha esindus,» seisab dokumendi esimeses punktis.
Segadus paberitega
Välisminister Kaljurand kinnitab kategooriliselt, et ei teinud neljapäeval valitsusele ettepanekut sulgeda Praha ja Lissaboni saatkondi. Tema sõnu kinnitavad ka Postimehe allikad, kelle sõnul ütles Kaljurand kabinetis, et ei toeta Lissaboni ja Praha saatkondade sulgemist.
Kuidas selgitab minister dokumenti, mis vaid 24 tundi varem valitsusele saadeti ja milles ta hoopis vastupidise ettepaneku teeb?
«See on mingi segadus paberitega. Ma jään vastuse võlgu,» ütleb Kaljurand. «Põhimõtteliselt oli see esialgne ettepanek, mis oli laual enne Brexitit. Kuid sellist ettepanekut ma valitsusele ei esitanud.»
Kaljurand möönab, et välisministeerium tegeles juba mõnda aega Praha ja Lissaboni saatkondade sulgemisplaaniga. Kui poleks olnud Brexitit, oleks plaan käiku läinud ja valitsusse jõudnud.
«Pärast Brexitit, praeguses julgeolekuolukorras ei pea ma võimalikuks Praha ja Lissaboni esinduste sulgemist,» nendib Kaljurand. «Kuid ma ei välista, et me võime tulla selle küsimuse [Praha ja Lissaboni sulgemise] juurde tagasi pärast eesistumist.»
Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2018. aasta jaanuarist kuni juunini.
Kaljurand rõhutab, et kõikvõimalikud esinduste sulgemisplaanid tulenevad valitsuse kärpenõuetest, mille kohaselt peab riigisektori töötajaskond vähenema vastavalt rahvaarvu kahanemisele. Valitsuses kokkulepitule vastavalt peaks riigisektor koondama umbes 750 inimest aastas.
Ministeerium ei suuda uute koondamiste korral enam praeguses mahus välisesinduste võrku üleval pidada.
Välisministeeriumi andmetel on ministeeriumi töötajate arv sama, mis see oli 2003. aastal, enne seda, kui Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samas on Eestil praegu kaheksa välisesindust rohkem kui oli aastal 2003.
«Kui otsustatakse edasi kärpida, siis tulevad Praha ja Lissabon kõne alla pärast eesistumist võimalike variantidena,» ütleb välisminister. «Kui ei pea rohkem kärpima, on pilt teine.»
«Kui ei oleks olnud Brexitit, oleks ma selle seisukoha [Praha ja Lissaboni sulgemine] juurde jäänud,» nendib Kaljurand.
Huvitaval kombel saabus aga dokument Praha ja Lissaboni sulgemisettepanekuga valitsuse infosüsteemi viis päeva pärast Brexitit.
KOMMENTAAR
Sven Mikser, SDE riigikogu liige
Mulle teadaolevalt on nende saatkondade sulgemine käimasolevas avaliku sektori kärpimise kavas tänaseks laualt maas. Eestil ei ole ühtegi ebaolulist saatkonda, kuid kui valitsus on ette võtnud avaliku sektori koomale tõmbamise ja otsustanud, et ka välisministeerium kuulub selle kärpe alla, siis on kindlasti vaja mingeid objektiivseid kriteeriume, mille alusel erinevate funktsioonide prioriteetsust hinnata.
Välisministeerium on analüüsinud välisesindusi, hinnates peamiselt kolme näitajat: Eesti julgeolekuhuve, majandus- ja kaubandussuhete mahtu ning Eesti kodanike esindamise vajadust. Nii Tšehhi Vabariik kui Portugal on meie partnerid Euroopa Liidus, majanduspartneritena ei ole nad täna suurimate seas ning ka eestlaskond ei ole kummaski kuigi arvukas.
Samas tuleb arvestada, et saatkonna sulgemise korral Brasiilias jääb Lissaboni saatkond Eesti ainsaks esinduseks portugalikeelses maailmas. Tšehhi Vabariik on muuhulgas oluline julgeolekupartner, kes omab saatkonda Tallinnas.
Kokkuvõttes: kumbagi esindust ei saa nimetada ebaoluliseks, nagu ei saa nimetada ebaoluliseks ka ühtegi teist saatkonda. Samas on saatkondadevõrk pidevas arengus ja saatkondade avamine ning sulgemine on iseenesest normaalne nähtus nii Eesti kui ka teiste riikide puhul.