Rootsi militaarluure- ja julgeolekuteenistuse juht ning kaitseminister on seisukohal, et lõhenenud Euroopa Liit teenib Venemaa huvisid.
Rootsi militaarluurejuht: lõhestunud EL teenib Venemaa huvisid (3)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. juuli 2016, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindralmajor Gunnar Karlson sõnas, et Venemaa tahab näha nii ELi kui NATOt lõhestatuna, kuna siis on Venemaal neid ühendusi lihtsam mõjutada, edastab The Local.
Karslon juhib Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistust (MUST), mis tegeleb Rootsi sõjaväe julgeolekuohtudega.
Rootsi julgeolekuteenistused, sõjavägi ja valitsus on viimastel aastatel pidanud pidevalt tegelema probleemidega, mida on tekitanud Venemaa agressiivsus Läänemerel.
Rootsis teatakse, et Euroopas toimuv, eelkõige Brexit, mõjutab mitmeid riike, mis samuti soovivad läbi viia ELi kuulumise teemalise referendumi ning on neid riike, mis suhtuvad Venemaasse soosivamalt kui Brüssel seda näha sooviks.
Karlsoni sõnul annab jagunenud EL ja NATO Venemaale mitmeid eeliseid, üks neist on see, et Venemaa saab ELi riikidega suhelda jõupositsioonilt.
«Venemaal on lihtsam tegeleda ühe riigiga korraga, kui riikide ühendusega, nagu seda EL või siis militaarorganisatsiooniga NATO. Kui Venemaa saab võimaluse mõjutada teatud riike ja alasid, siis eelistab ta võtta need ette ükshaaval ja panna nad surve alla,» teatas Rootsi sõjaväeluure juht.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist on samal seisukohal, et Venemaa ei soovi näha ühtset ELi ega NATOt ning Venemaa kasutab mitmeid survemeetodeid, et Euroopat ja ELi nõrgestada.
Hultqvisti sõnul peab Rootsi tähtsaks sõjalist ja julgeolekualast koostööd Soome, Taani, Poola, Balti riikide, Ühendkuningriigi ja USAga.
«Tegutseme avatult ja läbipaistvalt ning võtame vastutuse olukorra stabiliseerimise eest,» teatas kaitseminister.
Rootsi võimude arvates üritab Venemaa Läänemere piirkonnas oma võimu kindlustada ja selle tõttu tekitab naaberriikides pingeid teiste riikide õhuruumi tungimiste ja rahvusvaheliste kokkulepete rikkumistega. Venemaa lennukite kummalist käitumist on tulnud ette mitmetel Läänemere aladel.
Mais kiitis Rootsi parlament heaks liitlaste helikopterite, lennukite ja laevade liikumise Rootsi õhuruumis ja vetes, kuid Rootsi peab selleks esmalt loa andma.