Uppumiste arvu kolmekordistumine pannakse varajase suve süüks

Haapsalu lähistel uppus kaks teenistuskohustusi täitnud piirivalvurit.

FOTO: Eero Vabamägi

Mullusega võrreldes ligi kolm korda rohkem uppunuid tänavu esimesel poolaastal võib suuresti panna varajase sooja suve süüks. 

Kui mullu uppus esimesel poolaastal 12 inimest, siis tänavu on sama ajaga uppunud juba 32. 

Päästeameti andmetel on tänavu seitse inimest uppunud kalastamisel. Viiele inimesele sai saatuslikuks juhuslik möödumine veekogust. Neli inimest töötasid veekogul või selle vahetus läheduses, näiteks tegelesid kastmisega. Kolm inimest uppus vanni ja kaks inimest kaevu. 

Ülejäänud uppumiste asjaolud on pigem segased ja vajaksid enamat selgitamist.

2016. esimese poolaasta uppumised

«Uppumiste arv sõltub kahjuks palju suveilmadest. Ilusa ilmaga on inimestel ikka veekogude äärde enam asja,» märkis päästeameti kommunikatsiooninõunik Johannes Merilai. «Tänavu algas suveperiood eelmise aastaga võrreldes varem ning ilmad on olnud ilusamad. Seega oli eelmine aasta väheste uppumissurmadega pigem erakordne.»

Päästeameti analüüs näitab, et eelmisel aastal oli uppunute arv tavapärasest väiksem just suvekuude veeõnnetuste arvelt. «Kui sellele eelnenud viie aasta jooksul jagunesid soojal ja külmal perioodil uppunud enam-vähem võrdselt, siis 2015. aastal uppus suvel 38 protsenti kõigist uppunutest,» märkis Merilai.

Ka siseministeerium märkis, et soojal aastaajal ja uppumissurmadel on selge seos. «Ehkki uppumissurmade arv aastate lõikes on oluliselt vähenenud, kipub suurem osa õnnetustest juhtuma just suveperioodil. Kui vaadata selle aasta esimest poolaastat, siis soe periood algas seekord tavapärasest varem ning see tõi endaga kaasa ka rohkem vette- ja veeleminekuid,» osutas ministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunikult Mari Tikan.

Tikan rõhutas, et uppunute arvu analüüsides tuleks lähtuda pikemast perioodist. «Kindlasti ei ole ainult kahe aasta võrdluses statistilisi järeldusi teha korrektne ja pigem ongi tegemist üksikute juhtumite kogumiga,» lausus Tikan.

Kaart: tänavused õnnetuspaigad

Abi meediakampaaniatest 

Tikani sõnul on uppumissurmade vähenemisel oma roll ennetuskampaaniatel, aga ka paremal veesõiduvarustusel ja paremal teadlikkusel veeohutusest. «Näiteks kui 1990ndatel aastatel küündis uppunute arv aastas lausa kuni 250ni ühel aastal, siis 2001-2010 oli uppunute arv juba tunduvalt madalam ehk vahemikus 59-135 uppumissurma aastas ning alates 2011. aastast on uppumissurmade arv püsinud 37-68 vahel aasta kohta,» märkis ta. 

Tikan ütles, et uppumissurma vältimine algab juba kaldalt. «Uppumissurmad on sageli meie endi käitumisega ärahoitavad ja oluline on pidada kinni lihtsatest reeglitest nagu «kui jood, ära uju!» ja «kanna päästevesti nii merel, järvel kui jõel». Mõistagi on väga oluline ka ujumisoskuse olemasolu ja sestap peame väga oluliseks ujumisõpetuse alustamisega võimalikult varases eas,» lisas ta.

Viimaste aastate suvised meediakampaaniad on olnud suunatud purjus kaaslaste vettemineku takistamisele ja selle sihtgrupiks on olnud noored mehed. «Need kampaaniad on näidanud tublit tulemust: 19-40-aastaste uppunute arv kõigist uppunutest vähenes 2011-2013. aastatel 31 protsendilt 20-le, 2014 tõusis see küll 30 protsendile, kuid 2015 oli taas pisut alla 20 protsendi,» märkis Tikan.

Uppunute arv 1994-2015. Allikas: siseministeerium

FOTO: Siseministeerium

Et viimastel aastatel on hakanud eristuma veekogudel veesõidukites viibinud inimeste uppumised, kes ei ole kandnud päästeveste, on tänavu päästeamet just selle tõstnud fookusesse.

Päästeamet rõhutas, et veesõidukites tuleks alati kanda päästevesti. «Veesõidukiõnnetused juhtuvad enamasti ootamatult ning sellisel juhul on just selga pandud ja korralikult kinnitatud päästevest see, mis elusid päästab,» osutas Merilai. Ka päästeameti tänavusuvine veeohutuskampaania keskendub päästevesti kandmisele. 

Päästeamet lisas, et Eesti uppunute arve saab võrrelda ka Soomega, millega meil on üsna sarnased ilmastikuolud. Ehkki Eestis upub igal aastal 100 000 inimese kohta enam inimesi kui põhjanaabritel, on ka meie arvudes märgata teatavat langustrendi.

 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles