Jõelähtmel tõi kodutute kasside toitmine korteriühistule trahvi

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hulkuvad kassid.
Hulkuvad kassid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Harjumaal Jõelähtme vallas Saha-Lool on tekkinud konflikt hulkuvaid kasse toitvate kohalike elanike ja vallavalitsuse väärteomenetleja vahel, kes seda tegevust trahvidega karistab.

Kortermajas elav Olga Agejeva sai aasta algul ehmatuse osaliseks, kui tema vanem tütar kodutute kasside toitmise eest vallamajja aru andma kutsuti, vahendab Reporter.ee.

Vallavalitsuse väärteomenetleja Uno Paas oli varem ka Agejeva naabreid samal põhjusel välja kutsunud, määrates neile hulkuvate loomade toitmise eest rahatrahve.

Agejeva sõnul on tema koduks oleva paneelmaja ümber alati kodutuid kasse liikunud ning majaelanikud olevat sellest ka vallale teada andnud, kuid enamasti tulemusteta. «Kassid on ju olnud aastaid seal maja ees, nad lihtsalt vahelduvad,» ütles Agejeva.

«Tänu sellistele inimestele – ühed inimesed, kes jätavad oma kassid-koerad järelevalveta ja teised inimesed, kes neid toidavad – tekivadki need hulkuvad kassid-koerad, mida siis vald ränga raha eest peab viima varjupaika,» rääkis Paas, et trahvidega soovitakse Agejeva korteriühistu liikmete südametunnistusele koputada.

Trahvi võimaldab loomasõpradele teha see, et nende tegevust saab käsitleda prügi mahaloopimisena, kuna kassidele pannakse toitu pakendite sees. «Rõdu alla loobitakse mustad karbid, paberid, kiled, toidujäätmed – prügi, hais ja kõik muu,» kirjeldas Paas vallavalitsuse ees seisvat probleemi.

Väärteomenetleja lisas, et kui inimene on kuu aega hulkuvat looma toitnud ega ole sellest vallale teada andnud, loeb kohalik võim selle tema omandiks. Agejeva meelest on see loogika aga vigane, sest sel juhul tuleks majaelanike lemmikloomadeks lugeda ka näiteks söögimajas pekiga maiustavad tihased.

Vallavalitsus on esitanud trahvinõuded kümnele majas elavale perele. Kohalikke on lubanud aidata Eesti Loomakaitse Liidu juristid, kes on võtnud eesmärgiks saavutada trahvinõuete tühistamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles