Eesti esindajad on asunud tegutsema, et Ühendkuningriigi rahvahääletuse järel Euroopa Liidu eesistumise korra osas tekkinud ebamäärast olukorda selgitada, kuid asja muudab keerulisemaks ELi aluslepingute nõue jagada eesistumise koormus liikmesriikide vahel võrdselt.
«Malta ja Eesti peaminister on rääkinud võimalusest jagada Ühendkuningriigi eesistumisperioodi omavahel, et tagada töörühmade juhtimine ja teised eesistuja poolt kantavad rollid selleks puhuks, kui Ühendkuningriigid kokkulepitud ajal eesistuja kohustust kanda ei saa,» ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asedirektor Kristo Põllu neljapäeval BNS-ile. «Sellisel juhul pikendaks Malta oma eesistumisperioodi kolme kuu võrra ning Eesti võtaks eesistuja kohustused vajalikus mahus üle kolm kuud enne planeeritud eesistumise algust,» lisas Põllu.
Malta peaks Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja olema 2017. aasta esimesel poole, britid pärast Maltat järgmise aasta teises pooles ning Eesti 2018. aasta esimesel poolaastal. Ühendkuningriigi eesistumise poolitamine Eesti ja Malta vahel võib aga olla Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus.
«Eesistumisperioodi pikendamine ei pruugi olla kooskõlas aluslepingutega, kus määratletakse ära see, et eesistumise kohustus peab olema liikmesriikide vahel ära jaotatud võrdselt,» selgitas Põllu. «Seetõttu on endiselt ühe võimalusena laual ka eesistumisperioodi nihutamine varasemaks ehk Ühendkuningriigi eesistumisperioodi ülevõtmine Eesti või mõne muu liikmesriigi poolt,» lisas riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asedirektor.
Eesistumise järjekord on pandud paika EL-i Nõukogu 1. jaanuari 2007 otsusega ja selle lisas on määratud eesistumise järjekord kuni 2020. aastani, on eesistumismeeskonna juht Piret Lilleväli meedias selgitanud. «Otsuse kohaselt võib nõukogu asjaomaste liikmesriikide ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et liikmesriik täidab eesistuja ametikoha muul ajavahemikul, kui sellel, mis tuleneb lisas kehtestatud järjekorrast. Samas ei ole 2007. aasta otsus disainitud silmas pidades liikmesriigi lahkumist, seetõttu on teoreetiliselt võimalik ka uue järekorra loomine ülemkogus kvalifitseeritud häälteeenamisega,» kirjutas Lillemägi Eesti eesistumise veebiküljel.
«Referendumi tulemus ise ei too kaasa viivitamatut õiguslikku muutust. Otsuse tegemine on paljus Ühendkuningriigi kätes,» lisas Lillemägi
Sama rõhutas ka Põllu. «Parima lahenduse leidmine tähendab väga erinevate osapooltega ühisele nägemusele jõudmist ja seetõttu võtavad selleks vajalikud läbirääkimised ka aega. Eesistumise kokkulepitud järjekorras muudatuste tegemise peavad aga igal juhul kinnitama liikmesriikide valitsuste esindajad ühise otsusega,» ütles Kristo Põllu BNS-ile.
Mitmed Eesti esindajad on meedias rõhutanud, et eesistumise osas selguse saamine ei tohi kauaks viibima jääda. Samas on Ühendkuningriigi lahkuv peaminister David Cameron teatanud, et Euroopa Liidule lahkumisavalduse esitamine ja läbirääkimised jäävad Briti uue valitsuse ülesandeks, see aga võib ametisse astuda alles oktoobris.