Teadus teab vastust: miks mõned inimesed on produktiivsemad kui teised
10. juuli 2016, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajastul, kus nii ettevõtted kui üksikisikud otsivad võimalusi, kuidas konkurentidest eristuda, püüavad juhtimisteoreetikud üksteise võidu pakkuda nippe, mis muudaks inimesed veelgi efektiivsemaks. Samas aga on fakt, et mõned inimesed on produktiivsemad kui teised.
New York Times'i reporter Charles Duhigg on uurinud inimese produktiivsust natuke teise nurga alt, vahendab World Economic Forum. Kui enamus produktiivsuse õpikud keskenduvad inimese harjumuste muutmisele, siis tema raamat «Harjumuse jõud» keskendub võrdselt nii indiviidide kui organisatsioonide ja ühiskondade harjumustele.
Ennekõike keskendub Duhigg nendele harjumustele, mis juhivad otsuste tegemist. Tema põhitees on, et produktiivsus on seotud viisidega, mismoodi otsuseid tehakse. «Kuidas me kujundame otsuseid, nende ajendeid ja väljundeid, eristavad lihtsalt hõivatud inimesed tõeliselt produktiivsetest inimestest,» selgitas ta.
Produktiivsuse aluseks on motivatsioon ja motivatsioon, vähemalt Duhiggi tehtud uurimuse järgi, algab kontrollist - või täpsemalt sõnastatuna, kontrolli fookuse paikapanekust. Psühholoogid on uurinud kontrolli fookust alates 1950. aastatest. Need inimesed, kelle jaoks on kontroll midagi välist, arvavad, et elu juhtub nendega ehk neil endil ei ole selle üle mingit kontrolli.
Samas need inimesed, kelle jaoks on kontroll midagi sisemist, midagi, mida nad ise saavad mõjutada - tunnevad, et nad ise juhivad oma elu. Kui nad õnnestuvad või ebaõnnestuvad, siis nad teavad, et ainus, keda nad selle eest tänada või süüdistada saavad, on nad ise. Sisemine kontrollikese annab ka produktiivsuse mõttes märksa paremaid tulemusi.
Ühe esindusliku uurimuse kohaselt on sisemiselt juhitud inimesed võimekamad akadeemiliselt, neil on kõrge enesemotivatsioon ja sotsiaalne küpsus, madalam stressi- ja depressiooni esinemissagedus, ning ka pikema eluiga. Kuigi sisemist või välist kontrollikeset peetakse pärilikuks, siis teadlaste, kelle hulgas on näiteks ka Stanfordi psühholoog Carol Dweck arvates on tegemist õpitava oskusega, mida näiteks on ka Google oma otsusteprotsesside ülesehitamisel kasutanud.
Mõned aspektid, mis veel eristavad tõeliselt produktiivseid inimesi ja organisatsioone niisama usinatest, on näiteks veel ka nende valmidus teha otsuseid, mida enamus inimesi on valmis ignoreerima või mis tunduvad liiga igavad. «Produktiivsed inimesed ja ettevõtted sunnivad end neid tegema,» kinnitas Duhigg.