MKMi plaan tähendab ühele suurimale elektritarbijale suurt võitu (2)
10. juuli 2016, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal sai avalikuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaan teha valitsusele ettepanek, mis langetaks elektri hinda suurtarbijatele. Üks suurimaist elektritarbijaist, Estonian Cell, võiks sellest aastas miljoneid võita.
«Oleme hakanud Eestis oluliselt rohkem tähelepanu pöörama paberitööstuse sektorile, kuna meil on soodsad võimalused paberi- ja tselluloositööstuse arenguks ja piisavad materiaalsed ressursid, eelkõige puit,» ütles MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi BNSile plaanitavast ettepanekust kõneledes.
Lubi rääkis, et Eesti puidutööstus on tööstusharu, millel on väga palju potentsiaali maailmaturul läbilöömiseks ning mille areng looks Eestis palju kõrgepalgalisi ja suurema lisandväärtusega töökohti. Lubi sõnul on muuhulgas kõrge potentsiaaliga Aasia turg ning Eesti ambitsioon on olla Ida ja Lääne turgude vahendaja.
Muude ettevõtete hulgas on elektrihinna alandamist soovinud haavapuitmassi tehas Estonian Cell, mis üksinda tarbib ära 2,5 protsenti Eestis aastast tarbitavast elektrist. Neile tähendab see plaan suurt võitu.
«Estonian Celli näitel saame öelda, et kui meie tehnoloogiga tehas asuks Soomes, Austrias, Saksamaal või Rootsis maksaksime ainuüksi elektri eest 4-6 miljonit eurot aastas vähem,» tõdes Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Ta sõnas, et nendes riikides on majanduskasvu ja tööstuse edendamiseks kehtestatud Euroopa Liidu direktiivide ja juhistega soovitatud maksulaed energiaintensiivsele tööstusele.
See aga pole Estonian Celli majandustulemustele hästi mõjunud. Lahe rääkis, et ettevõtte kumulatiivne kahjum oli läinud aasta lõpu seisuga 19 miljonit eurot. «Täpselt sama palju ehk samuti 19 miljonit eurot on ettevõte aastatel 2007- 2015 tasunud investorite jaoks ootamatuid energiamakse,» märkis ta.
Lahe ütles, et sõltumatu analüüsiagentuuri andmetel maksis ettevõte möödunud aastal energia eest 21 EUR/MWh rohkem konkurenttehastest. «Et muuta Eesti konkurentsivõime pilti atraktiivsemaks uutele energiaintensiivsetele ja kapitalimahukatele investeeringutele, peaks aktsiis, taastuvenergia tasu ja võrgutasud kokku alanema vähemalt 15 EUR/MWh,» sõnas Lahe.
«Energiaintensiivse tööstuse konkurentsivõimet kahjustavad maksud kehtestati 2007. aastal erinevate ja tollal siseriiklikult oluliste eesmärkide täitmiseks,» meenutas juhatuse liige. Ettevõte juhtis ministeeriumite tähelepanu maksudele juba enne nende kehtestamist.
Ta sõnas, et MKMi plaan pole mitte soodustuse loomine energiaintensiivsele tööstusele vaid ebamõistlikult kõrgete maksude eelse olukorra taastamine.
«Estonian Celli näitel tegid investorid Eesti ühe viimase kahe aastakümne suurimatest välisinvesteeringu otustest olukorras, kus Eestis ei olnud olemas elektriaktsiisi ega taastuvenergia tasu. Samuti ei rääkinud ükski valitsusametnik investoritele investeerimisotsuse eelselt kavast ebamõistlikult kõrgeid energiamakse kehtestada,» tõdes Lahe.
Austria paberitööstusettevõttele Heinzel Holding GmbH kuuluv Estonian Cell alustas Kundas tootmist aastal 2006. Tehasesse on kokku investeeritud 176 miljonit eurot.