Läbirääkimistele Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseks pandi alus juba 2013. aastal. Kõnelustega loodeti lõpule jõuda juba 2014. aastal, ent need kestavad keset suurt avalikku debatti praeguseni ja on võimalik, et tulemusteni ei jõuta nii peagi. Kas peaks olema selle lepingu poolt või vastu, artuleb väitlusseltsi kolumnis Iivika Kalden.
Vabakaubandusleping ehk TTIP (Atlandi-ülene kaubandus-ja investeerimispartnerlus, inglise keeles Transatlantic Trade and Investment Partnership) on kaubandus-ja investeerimislepe, millega kavatsetakse luua 800 miljonit inimest hõlmav vabakaubandustsoon. Leping katab laiemalt kolme valdkonda – ligipääs turgudele, kaubandusregulatsioonid ning üldised koostöö põhimõtted ja reeglid. TTIP jõustumisel kaoks ELi ja USA vahel tollimaksud, väheneks bürokraatia ja piirangud investeeringutele. See kõik lihtsustaks ELi ettevõtetel kaupade ja teenuste USA-sse eksportimist. Sama kehtiks muidugi ka USA ettevõtetele.1
Vaatamata sellistele ennustustele on väga paljud inimesed nii Euroopas kui ka Ühendriikides lepingu suhtes skeptilised. Aprillis 2016 avaldatud uuringu järgi jääb toetus TTIP-ile alla 20% nii Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal kui ka USA-s.2 Nendes riikides on diskussioon lepingu üle ka kõige suurem. Kaubanduslepingut on kritiseerinud Euroopas nii ametiühingud, mittetulundusühingud, keskkonnakaitseorganisatsioonid kui ka paljud eksperdid.
Eestiski on arutelu vabakaubanduslepingu kasulikkuse üle hoogustunud. Tihti on suurimaks mureks, et lepingut ei ole piisavalt seletatud ning see jääb kaugeks. Pole ka aru saadud, millised on lepingust tulenevad konkreetsed kasud või kaotused inimestele nende igapäevases elus. Vaatamata sellele pooldab lepingut Eestis üsnagi suur hulk inimesi – 2015. aasta alguses oli see 72%.
Euroopa Komisjoni poolt tellitud analüüs on välja toonud, et ambitsioonikas leping tooks aastas ELile kasumit 120 miljardit (0,6% SKP-st) ja USAle 100 miljardit eurot (0,4% SKP-st).3 TTIP pooldajad väidavad, et turu liberaliseerimise tulemusel luuakse miljoneid uusi töökohti ning kasvavad palgad. Eksport kerkiks ELis 6% ja USAs 8%. Seejuures ennustatakse leibkonna aastase netosissetuleku kasvu keskmiselt 546 eurot Euroopas ja 655 eurot USA-s.4
Kriitikud väidavad aga, et pole teada, kas, kus ja kui palju töökohti TTIP loob. Samuti arvatakse, et vabakaubandusleppest saaksid kõige suuremat kasu rahvusvahelised korporatsioonid. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted leiavad end olukorrast, kus nad konkureerivad nii Euroopas kui ka koduturul USA suurettevõtetega, millele nad ei suuda vastu seista. Sellise konkurentsi tulemusel suureneb liikmesriikide seas ebavõrdsus veelgi – tööjõud koondub jõukamatesse riikidesse ja väiksemad liikmesriigid muutuvad importkaubast sõltuvaks.
Kusjuures, investoritel tekib vabakaubandusleppega võimalus minna investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks rahvusvahelisse vahekohtusse. Väidetavalt ei tooks TTIP selles suhtes Eestile kaasa uusi hädasid, kuna Eestil on USA-ga juba 1997. aastast kehtiv investeeringute kaitse leping, mis sisaldab ka investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist. Hoolimata sellest kardetakse suurte korporatsioonide algatatavaid kohtuvaidlusi, nagu neid esineb USA-s. Põhimõtteliselt oleks investoritel oma huvide kaitseks vahekohtusse minnes võimalik ka piirata riikide vabadust uute seaduste vastuvõtmisel.5
Euroopa Komisjon on vastuseks sellistele hirmudele öelnud, et vabakaubandusleping ei ohusta riikide suveräänset otsustamist avaliku huvi kaitsmisel, sest lõpliku otsuse regulatsioonide muutmisest teevad siiski riigid ise. Euroopa Komisjon on seejuures kindlalt vastu seisnud võimalusele lisada vabakaubanduslepingu investeeringute kaitse osasse teksti, mis piiraks EL liikmesriikide õigust vastu võtta mitte-diskrimineeriva iseloomuga seadusi, näiteks keskkonna, tervise või finantsstabiilsuse tagamiseks.5 Vastupidi, väidetavalt suureneks EL ja USA vahelised investeeringud, sealhulgas väiksematesse liikmesriikidesse ning tänu lepingule õnnestuks ka väikeettevõtetel kergemini USA turule siseneda. Kusjuures hinna poolest ollakse eelisseisundis kolmandate riikide ees, kellel on USA turul tollimaks.
Veel üheks pooltargumendiks on, et tarbijad võidaksid kaupade ja teenuste valiku suurenemisest ja hindade langemisest. Kuna TTIP ühtlustab EL-i ja USA standardid ja eeskirjad, ei pea ettevõtted enam tootma EL-i ja Ühendriikide turgudele erinevaid kaupu. Viimane aitaks kulusid kokku hoida. Kõige rohkem oleks hinnalangust märgata rõiva- ja tekstiilitööstuses, toiduainete ja autode hindades – sektorites, kus praegu on kõrgemad tollimaksud.6
Vabakaubanduslepingu vastased ütlevad aga, et kaotavad tarbijad, sest langeb teenuste ja toodete kvaliteet ja üldised keskkonna-, tarbija- ja tervisekaitsenõuded. Kardetakse, et lepingu tulemusel vähenevad toiduohutuse standardid, turule tulevad näiteks geneetiliselt muundatud toiduained, hormoonidega kasvatatud loomade liha ja klooriga töödeldud kanaliha. Samuti arvatakse, et kannatab kohalik toodang või isegi kultuur, sest suureneb odava importkauba osakaal kohalikul turul.
On ka hirm, et regulatsioonide ühtlustumisel võib tekkida oht keskkonnale, sest kaovad praegused normid, mis piiravad näiteks naftakeskkonnakahjulikest õliliivadest saadava nafta või frakkimise teel saadava maagaasi importi. 7 TTIP-iga ei muutu küll riikides endas keelud või load kütuste tootmisele või kasutamisele, ent keskkonnale üldiselt oleks oht siiski olemas, sest EL saaks osta USA tooraineid odavama hinnaga, mis omakorda suurendaks keskkonna saastamist küll mitte otse Euroopas, aga Ameerika Ühendriikides.
Vastuseks viimasele väidavad TTIP pooldajad veel, et regulatsioonid ühtlustatakse, mitte ei kaotata ning selle tulemusel ei kannata tarbijad ega toote kvaliteet. Vastuoluliste küsimuste nagu geneetiliselt muundatud toiduained või hormoonidega kasvatatud loomade liha juures ei kavatse EL oma standardeid alandada.8 Samuti saab EL lepingust kasu, kuna USA peab ka ise vähendama piiranguid valdkondades, kus ta praegu oma riigi ettevõtteid soosib.
Seejuures ei tohi kindlasti eeldada, et USA kvaliteedinõuded on igatpidi madalamad kui ELis. Näiteks on USAs impordikeeld toorpiimajuustule, mille mikroobid olevat haigusttekitavad. Eestis ja mujal Euroopas võib toorpiimajuustu aga toota ja importida. Samuti on Ühendriikides kõrgemad nõuded ravimitele ja elektroonilistele seadmetele. Kusjuures pangandussektoris väidavad mõlemad pooled, et kummalgi on rangemad regulatsioonid.9
Viimastel nädalatel on vabakaubanduslepingu arutellu lisandunud veel üks mure – Brexit. Nimelt ollakse seisukohal, et nüüd, kus Suurbritannia, mis moodustab ELi turust 16%, on otsustanud EList lahkuda, tuleb TTIP läbirääkimised peatada seniks, kuni on selge, millist rolli hakkab Suurbritannia tulevikus ELi turul üldse mängima. Lisaks kõigele kardab Brüssel, et minnes edasi sellise vastuolulise leppega nagu TTIP, saavad liikmesriigid Suurbritanniast halba eeskuju ja euroskeptilisus võib liidus veelgi kasvada. Populistlikke tendentse vältida üritades, võivad liikmesriikide juhtkonnad eelistada vabakaubanduslepet üldse mitte päevakorda võtta. Seda eriti riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa või Holland, kus lähenevad valimised.
Arutluskäigule tuginedes võib järeldada, et me ei saa praegu veel täpselt teada, millised tagajärjed on TTIP-il Eestile. ELile üldiselt avanevad väga head võimalused turu ja investeeringute suurendamiseks, ent me ei saa olla kindlad, mil määral üksikud ja sealhulgas väiksemad liikmesriigid lepingust kasu saavad. Vabakaubanduslepingu ümber liigub palju arusaamatusi, oletusi ja müüte. Mõned neist on õigustatud hirmud, nagu näiteks küsimus, kuivõrd leping ohustab meie kohalikku turgu ja ettevõtteid. Me ei saa ka kindlad olla, kui palju luuakse uusi töökohti Eestisse või kui paljud Eesti ettevõtted kasutavad võimalust lihtsamini USA turule siseneda või kuidas see neil õnnestub.
Usku vabakaubanduslepingu edukusse annavad hinnangud ja ennustused. Üldiselt on TTIP-il mõned väga head eeldused EL kui ka Eesti turu ja võimaluste parandamiseks, aga reaalseid tulemusi näeksime alles pärast lepingu ratifitseerimist. Juhul, kui see üldse kunagi ratifitseeritakse.
1 European Commission (2016): About TTIP – basics, benefits and concerns. URL: http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/ttip/about-ttip/questions-and-answers/, (07.06.2016).
2 Bertelsmann Stiftung (2016): Growing skepticism: TTIP under pressure in Germany and the USA. URL: https://www.bertelsmann-stiftung.de/en/topics/aktuelle-meldungen/2016/april/in-deutschland-und-den-usa-waechst-die-skepsis-gegenueber-ttip/, (07.06.2016).
3 CEPR (2013): Transatlantic Trade and Investment Partnership – The Economic Analysis Explained. PDF: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/september/tradoc_151787.pdf, (07.06.2016).
4 Centre for Economic Policy Research (2013): Reducing Transatlantic Barriers to Trade and Investment. An Economic Assesment. PDF: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2013/march/tradoc_150737.pdf, (08.06.2016).
5 Välisministeerium. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine (ISDS – Investor-to-State Dispute Settlement). URL: http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/ISDS_EL-USA_TTIP.pdf, (07.06.2016).
6 Siniloo, G. (2016): Eestil oleks leppest mõndagi võita. Postimees, 2. juuni 2016, lk 10-11.
7 Eesti Roheline Liikumine (2016): ELi ja USA vabakaubandusleping. URL: http://www.roheline.ee/projektid/usa-ja-el-vabakaubanduse-lepe, (07.06.2016).
8 Välisministeerium (2016): TTIP – müüdid ja tegelikkus. URL: http://www.vm.ee/et/node/9868, (07.06.2016).
9 Frankfurter Allgemeine Zeitung (2016): Die Angst Frisst TTIP auf. URL: http://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/ttip-und-freihandel/freihandelsabkommen-ttip-vorteile-und-nachteile-13409629.html, (07.06.2016).