Toom intervjuus Põhjarannikule: mul pole kapis ühtegi luukeret

Yana Toom

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom rääkis eelmisel aastal Põhjarannikule antud intervjuus, et tema tegemistes ei ole midagi sellist, mida saaks tema vastu ära kasutada.
 

- Teie kurss − vähemalt Venemaa suunal − erineb europarlamendis Eesti ametlikust. Kas teid pole selle tõttu kuskile vestlusele kutsutud?

- Ainult europarlamendi televisiooni. Kui aga peate silmas näiteks kapot, siis nemad pole minuga vestlenud ei enne aastaraamatut, enne europarlamenti ega pärast sinna valituks osutumist.

- Aga te arvate, et teid kuulatakse pealt?

- Olen täiesti veendunud. Las kuulavad − mul pole saladusi.

- Mullu aprillis käisite üritusel «Maailm natsismita» Washingtonis. Mis seal toimus?

- Seal oli üpris naljakas. Mind kutsuti konverentsile ja sõitsin sinna puhtast uudishimust. Mul paluti sõna võtta teemal «Natsismi heroiseerimine Eestis». Ütlesin, et Eestis natsismi heroiseerimist pole − millest me räägime? Minus olid pettunud kõik: nii ürituse korraldajad kui kaitsepolitsei. See on just see juhtum, millest rääkisin − kus tuleb valida pool. Kapo oli rahulolematu, sest kirjutas aastaraamatus, et Yana Toom käis seal, osales ja esines kui parlamendisaadik. Tegelikult oli puhkus enda arvelt, sõitsin oma raha eest ja esinesin kui eraisik. Selline vastupanu natsismile, millega see organisatsioon tegeleb, hoopis süvendab igasugust äärmuslust. Üldse on nii, et kui hakkame millegagi võitlema, käivitub Newtoni teine seadus. Millegagi võitlema asudes peame olema väga tähelepanelikud: kas see väärib võitlust või me ainult tugevdame kurjust, mille vastu oleme.

- Kas Tatjana Ždanokaga suhtlete?

- Jaa. Tark naine. Ždanokal on oma nišš, aga mulle see nišš ei sobi. Ta on liiga “ühte väravasse”. Mulle tundub, et tal on täiesti väljakujunenud vaated ja suhtumine eri asjadesse, aga mina alles arenen ning otsin uusi liitlasi. Mul on väga meeldiv, et nii oma fraktsioonis kui mujal olen leidnud inimesi, kellega saab arutada ka mitmeti mõistetavaid asju. Püüame seda inimeste ringi laiendada, sest poliitika on kompromisside kunst. Aga kui oled liialt oma nišis, on raske kompromisse leida.

- Miks on Venemaa mõju europarlamendis nii nõrk?

- Ma ei oska sellele vastata. Küsige Vene Föderatsiooni saatkonnast või välisministeeriumist.

- Samas on huvitav vaadata, kuidas Venemaal räägitakse niinimetatud fašismiga võitlemisest, aga ELis on Venemaa suuremad liitlased paremäärmuslased − nagu Le Peni partei. Ja need paremnatsionalistid imetlevad Putinit − et selline võimas juht…

- Putin on kahtlemata võimas juht − selle vastu on raske vaielda. See on lihtsalt tõde.

- Te juba ütlesite, et kapo pole püüdnud teid pöörata, aga kuidas on lood Vene eriteenistustega?

- Olen paar korda kohtunud saatkonna esindajatega ja kohtusin selle tõttu, et olen parlamendis ELi-Venemaa komisjoni liige.

- Nojah, aga kui teil on mõningad kontaktid ja hiljem selgub, et jah, Vene luure on teid püüdnud mõjutada või mõjutanud − kas sellest tuleb jama või teil on nii-öelda europarlamendi liikme puutumatus?

- Minuga on väga raske asju ajada nii ühtedel kui teistel − mul pole kapis ühtegi luukeret. Ma pole kuskil raha varastanud, pole kellelegi midagi võlgu, see tähendab, et mind pole millegagi pitsitada.

Tagasi üles