13 võimalust olla nutitelefoni abil parem suhtleja

Erki Oras
, Digitarga külalisblogija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi arvatakse, et nutiseadmed põhjustavad eraldumist, pakuvad sajad rakendused uusi ja põnevaid võimalusi suhelda tuttavatega või luua mänglevalt hoopis uusi tutvusi.
Kuigi arvatakse, et nutiseadmed põhjustavad eraldumist, pakuvad sajad rakendused uusi ja põnevaid võimalusi suhelda tuttavatega või luua mänglevalt hoopis uusi tutvusi. Foto: Unsplash

Kas teadsite, et nutitelefoni kasutatakse kõnelemiseks üha vähem ja vähem? küsib sinu moodi tehnoloogiaportaal Digitark. Uuringud näitavad, et nutitelefone kasutatakse pigem kirjutamiseks kui rääkimiseks.

Oma nutitelefoni rakendamiseks suhtlemise ergutamisel tekib uusi võimalusi peaaegu iga päevaga, kirjutab Digitark. Kuigi sõnumite saatmine hakkab muutuma populaarsemaks kui kõnelemine, on tavalisele SMS-ile tekkinud hulgaliselt alternatiive, mis tihtipeale on nii võimalusterohkemad kui ka soodsamad. Ehkki tänapäeval pakuvad sideoperaatorid ka kõige tagasihoidlikemate kõnepakettidega hulgaliselt tasuta SMS-e.

Foto: Facebook

Näiteks saadab briti täiskasvanu keskmiselt 200 sõnumit kuus, mis on topelt rohkem kui nelja aasta eest. Ehkki Eesti kohta antud numbrid puuduvad, siis on mobiilsed trendid üldiselt globaalse iseloomuga ning varem või hiljem toimub sama ka meie maal.

Alternatiivid tavapärasele helistamisele või messimisele püsivad sotsiaalvõrgustikel ja IM(Instant Messaging)-rakendustel. Vaatame nende poolt pakutavaid võimalusi lähemalt. Ühtlasi keskendume peamiselt tasuta teenust pakkuvatel rakendustel.

Nutiseadmes (eriti nutitelefonis) on suhtlemiseks isegi arukam kasutada Facebooki eraldiseisvat sõnumirakendust Facebook Messanger, mis tõmbab vähem tähelepanu kui päris ’näoraamat’, sööb vähem ressurssi, st akut, ja võimaldab n-ö individuaalset suhtlemist.

Kuigi Google’i rakendused on üldiselt ülipopulaarsed terves maailmas, ei saa seda paraku öelda Google+ kohta, mis on põhimõtteliselt Google’i ettekujutus oma Facebookist.

Inimesed saavad seal jagada oma mõtteid ja kassipilte ning vaadata teiste omi. Ning mõistagi neid kommenteerida. Paraku aga piirdub Google+ kasutajaring tehnoloogiahuviliste androidikasutajatega ning laialdast populaarsust võitnud pole.

Sama külmalt suhtuvad arvutikasutajate laiad massid miskipärast ka Google Hangouts’i, mis peaks olema jällegi Google’i vaste Facebooki Messengerile.

SnapChat on peamiselt noorema põlvkonna seas populaarne rakendus, mis polegi niivõrd sõnumite kui hoopis piltide-videote saatmiseks. Siin aga ei imetle pilte mitte terve sõpruskond, vaid konkreetne sõnumi vastuvõtja.

Ning ka temal pole sellest sõnumist kauaks rõõmu, sest saadetud foto hävib loetud aja jooksul. Seepärast ongi rakendus populaarne eeskätt erinevate pikantsete pildikeste saatmiseks nii preilide kui noorsandide poolt. Tegelikult aga avastasin oma kontaktide seas (rakendus ise otsib) nii mõnegi snapchatterist kodaniku, kelle nooruspäevad juba mõni aeg tagasi selja taha on jäänud.

Loe Digitargast täispikka ülevaadet, milles tutvustatakse veel rakendusi nagu WhatsApp, WeChat, Skype, Viber, Line, Telegram, Wire ja Fleep.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles