Haigekassa plaani järgi kaotatakse enamikust maakondadest lastearstide ametikohad. Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla leiab, et maakonnale oleks see suur löök.
Rakvere haigla peaarst: elu lastearstita ei ole mõeldav
15. juuli 2016, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Haigla on tervik, Lääne-Virumaa on suur maakond, kust lastearsti ärakaotamine oleks suur löök noorema elanikkonna demograafilisele suundumusele. Miks peaksid suurte linnade lapsed saama spetsialiseeritumat arstiabi kui sama suur hulk patsiente maakonnas?” küsis peaarst.
Haigekassa koostatud teenuste geograafilise kättesaadavuse kavas (GSK) on kirjas, et lastearstide ambulatoorsed vastuvõtud ja laste statsionaarne ravi jäävad maakonnahaiglate asemel alles ainult nelja keskhaiglasse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel.
Rakvere haiglas töötab praegu kaks lastearsti. “Nendeta ei ole haigla elu mõeldav,” rõhutas Kiisküla.
Lastearsti töö koosneb plaanilisest ambulatoorsest ja erakorralisest ambulatoorsest, statsionaarsest ja neonatoloogi ehk mikropediaatri tööst, selgitas peaarst. “Meie sünnitusosakonnas sünnib aastas üle 400 beebi, kes kõik vajavad lastearsti kontrollimist pärast sündi ning enne kojuminekut.”
Lisaks tuleb ravida haigestunud lapsi: kes pöörduvad EMOsse või keda on vaja mõneks ajaks haiglasse jätta. Vähemoluliseks ei pidanud ta perearstide võimalust konsulteerida kodu lähedal eriarstiga.
Rakveres tegutsev perearst Kersti Veidrik – kelle esimene eriala oli pediaatria – ütles, et tema isiklikult vajab lastearsti konsultatsiooni harva, umbes korra kvartalis ja tavaliselt keerulisemate haiguste diagnoosimiseks. Siis suunab ta patsiendi Tallinna lastehaiglasse või Tartu ülikooli kliinikumi spetsialiseerunud pediaatri vastuvõtule.
Lastearstide kaotamist maakonnahaiglatest ta sellegipoolest õigeks ei pea. “Väga vajalik on pediaatri olemasolu haigla statsionaaris, kuhu jõuavad ravile ägedalt haigestunud lapsed tavaliselt kiirabiga või EMO kaudu,” toetas Veidrik Sirje Kiisküla öeldut.
Haigekassa plaanitava muudatuse põhjuseks on kokkuhoid. 17. juunil avaldatud Eesti Päevalehe artiklis “Maakonnahaiglate lastearstide saatus selgub sügiseks” toodi välja, et lastearstide kulu haigekassale on 1037 miljonit eurot.
“Kas ametnikud on kokku arvutanud, kui palju jääb tegemata töötunde või saamata palka ja tööandjal kasumit aja eest, kui töötajatest vanemad sõidavad Tallinna vahet? Kui palju jääb riigil saamata seeläbi tulumaksu?” küsis peaarst sellise põhjenduse peale.
Et lastearstide kaotamine maakonnakeskustest ei ole põhjendatud, leidis ka Lastekaitse Liit. “Pediaatrilise abi ööpäevaringse kättesaadavuse kaotamine seab hädaohtu lapsed, kes haigestuvad sageli just õhtu- või öötundidel,” põhjendas muret Lastekaitse Liidu vanematekogu liige Ene Tomberg.
“Meie väike vabariik on tänu günekoloogide ja lastearstide tublile tööle tõusnud imikusuremuse madala näitaja poolest kogu maailmas esikohale,” lisas Tomberg ning rõhutas, et praeguse toimiva pediaatrisüsteemi kaotamine võib laste heaolu hoopis ohtu seada ja piirata ühtlasi vajaliku erialase abi kättesaadavust.
Kolme ja poole nädalase tütre emale Kristiina Otile ei meeldi samuti mõte sellest, et näiteks kiire abi vajamise korral peaks ta oma lapsega hakkama kaugele sõitma. Regulaarses tervisekontrollis käib ta lapsega nagunii perearsti juures, kes vajadusel edasi suunab. “Aga kui lastearste on vähem, on järjekorrad pikemad,” arutles noor ema.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuressursside juhi Anneli Taali sõnul kaasavad nad selle aasta teises pooles kindlasti kõiki asjakohaseid osapooli, sealhulgas haiglaid ja erialaühendusi, et arutada maakonnatasemel pediaatrilise abi korraldust ja sõnastada ootused tulevikuks.
“Peame pediaatrilise – nagu ka muu – eriarstiabi korraldamisel mõistlikuks läheneda igale maakonnale ja haiglale eraldi ning sisuliselt. Lisaks jagame lastearstide seisukohta, et sünnitusabi osutamise korral peab lastearsti olema võimalik vajadusel kaasata ka väljaspool tavapärast tööaega,” kõneles Taal.
“Lastele maakonna tasandil tagatav arsti- ja õendusabi peab igal juhul olema turvalisust pakkuv nii lastele kui nende vanematele,” lisas ta.
GSK on üks dokument mitmest, mille alusel püütakse kokku põimida plaan: uus haiglavõrgu arengukava aastani 2030.