Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

IRLi eestseisuse liige: sisuliselt on erakond pankrotiolukorras, peasekretär nimetab süüdistusi meelevaldseks
Täiendatud kell 14.43!

Peeter Laurson. FOTO: Kristjan Teedema

Kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisusesse kuuluva Peeter Laursoni hinnangul on erakonna rahaline seis niivõrd vilets, et kui tegu oleks äriettevõttega, rakendataks selle suhtes juba pankrotitoiminguid, siis partei peasekretäri sõnul ei vasta see tõele.

Laurson lisas juuni lõpus IRLi mullust majandusaasta aruannet kinnitades sellele resolutsiooni, kus märkis, et ei toeta erakonna juhtimist tulemini, kus erakonna netovara on negatiivne.

«Märgin ära, et aruandeaasta tulemini jõudmine, kus erakonna netovara on negatiivne, ei ole toimunud minu ja paljude teiste eestseisuse liikmete teadmisel ja heakskiidul. Suur negatiivse netovara seis juba teist aastat järjest tähendab olukorra parandamise suutmatust ja sisuliselt pankrotiolukorda,» märkis ta ja lisas, et erakond peab täitma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Samalaadse resolutsiooni kirjutas ta ka erakonna eelmist, 2014. aasta majandusaasta aruannet kinnitades.

Laurson selgitas Postimehele, et kui toona loodeti saada juba eelmiseks aastaks valimisvõlgadest priiks, siis eelmine aasta lõpetati isegi suurema miinusega. Kui 2014. aastal moodustas IRLi netovara miinus 347 172, siis mullu juba 486 830 eurot. Lühiajaliste kohustuste maht oli seejuures kasvanud 448 457 eurolt 551 643 eurole.

Laurson märkis, et kavatseb järgmisel nädalal põhjalikult tutvuda ka IRLi tänavuse rahalise seisuga. «Vaatan üle selle aasta esimese poolaasta ja ma tahaks loota, et seal ei ole tehtud eestseisusega kooskõlastamata kulutusi,» ütles ta.

Tema sõnul ei tohiks erakonnad taolistesse olukordadesse üldse sattuda. «See ei peaks olema aktsepteeritav ühegi erakonna juures, siis ei kulutataks ka valimistel üle mõistuse raha ja ei võetaks selliseid kohustusi. Kuna see on võimalik olnud ka kõikide teiste erakondade puhul, siis tahes-tahtmata need, kes on hetkel tegevjuhi positsioonis, kus nad saavad raha kasutada, lähevad oma otsustes liiga julgeks,» lausus ta.

Laursoni hinnangul tuleb IRL praegustest võlgadest välja, kuid kui tegu oleks äriettevõttega, rakendataks selle suhtes ilmselt juba pankrotitoiminguid ja ettevõtte juhtkond oleks nii maksuameti kui politsei huviorbiidis. «Minu juurdekirjutus oligi ajendatud sellest, et seda võetaks tõsiselt ja edaspidi erakond suhtuks väga tõsiselt rahaküsimustesse ja ei jõuaks sellisesse seisu. Järgmised valimised tulevad ka ja kui õppust ei võeta, siis ollaksegi kogu aeg jätkuvalt sellises seisus, ja konservatiivne erakond ei tohiks seda endale lubada,» ütles nii erakonna eestseisusesse kui volikokku kuuluv Laurson.

Peasekretär: süüdistused on meelevaldsed ja asjatundmatud

IRLi peasekretär Kert Karus ütles Postimehele, et Laursoni süüdistused on meelevaldsed ja asjatundmatud. Tema sõnul oli erakonna valimiskampaania võlg möödunud aasta aprillis 1,1 miljonit eurot, millest 920 000 eurot on tänaseks järjekindla majandamise tulemusel tasutud. «Möödunud aastal paika pandud kava kohaselt saab võlg selle aasta sügisel likvideeritud ning erakond saab uutele valimistele vastu minna heas majanduslikus seisus,» kinnitas ta.

Tema sõnul on IRLi tulud olnud alates eelmise aasta suvest igakuiselt kuludest suuremad. «Iga ekstrakulutuse tegemise vajalikkust oleme kaalunud apteegikaaluga ja teeme seda ka edaspidi,» märkis Karus ja tõi näiteks, et tänavu esimesel poolaastal olid IRLi tulud 460 000, kulud aga 155 000 eurot. «Seega IRLi rahaline seis on kontrolli all, igakuised kohustused on jõukohased ning valimisvõlg väheneb planeeritult.»

Karuse sõnul ei ole IRL ega ole ka olnud pankrotiolukorras ning mitte kunagi pole esinenud olukorda, kus ei oleks suudetud maksta arveid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. «Olukord, kus erakonna netovara on teist aastat miinuses, ei ole juriidiliselt ega finantsiliselt probleem. Selline hinnang on asjatundmatu,» ütles ta.

Tema sõnul ei saa erakondade toimimist äriühingute või ka teiste mittetulundusühingutega võrrelda, sest erakondade tegevust reguleerib eriseadus, kus on ka majandusaasta aruande osas kehtestatud eraldi regulatsioon. «Juriidiliselt on lubatud erakondadel oma netovara väärtust kolmel järjestikusel aastal näidata miinuses. Alles seejärel on erakonnal kohustus astuda samme koostöös erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga majanduslike raskuste ületamiseks,» märkis Karus, kelle sõnul on IRL tegutsenud seaduse kohaselt.

IRL kirjutas ka oma tegevusaruandes, et erakond on majanduslikult jätkusuutlik, kulude juhtimine efektiivne ning majanduslik tegutsemine kasumlik. Aruande kohaselt on IRLi tegevjuhtkond astunud aruande koostamise ajaks ehk tänavu juuniks eestseisuse mulluste suunistega kooskõlas olevaid samme ja tugevdanud oluliselt organisatsiooni võimekust tasuda riigikogu valimistest jäänud võlad tänavu teisel poolaastal.

«IRLi üks tähtsamaid tegevusi 2015. aasta teisel poolaastal oli erakonna majandustegevuse saneerimine selleks, et 2016 teisel poolaastal oleks tasutud valimistega seotud varalised kohustused ning netovara [oleks] vastavuses kehtestatud nõuetega,» seisis aruandes.

Partei finantsjuhtimise osas on aruande kohaselt saneeritud erakonna igakuised kulutused ehk otsitud optimaalsemaid ja odavamaid lahendusi, et tegevuskulud ei ületaks 10 000 eurot kuus. Samuti on vähendatud tööjõukulusid ja ümber korraldatud kontoritöötajate tööülesanded.

«Regulaarselt on tegeletud erakonna tulude kasvatamisega lisaks riigieelarvelisele toetusele. Selleks on jätkatud aktiivselt senist edukat tegevust annetajate leidmisel,» lisas partei 1. juulil esitatud mulluses majandusaasta aruandes.

Tagasi üles
Back