Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et eurotoetustega seotud pettuste avastamise määr on Eestis Euroopaga võrreldes üle keskmise kõrge, ja usub, et petturite elu suudetakse PRIAs tulevikus keerulisemaks teha.
Urmas Kruuse: eurotoetuste pettuste avastamise määr on meil üle keskmise kõrge (2)
20. juuli 2016, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võimalike toetustega seotud pettuste ennetamise ja avastamise nimel on PRIA koostöös ministeeriumiga sihikindlalt tegelenud juba mitme aasta vältel. Selleks teeme pidevat koostööd ka uurimisorganitega, sest pettuste avastamise määr on meil Euroopas üle keskmise kõrge,» ütles Kruuse.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik ütles eilses Postimehes, et kui nad paar aastat tagasi eurotoetused luubi alla võtsid, avanes sealt tõeline Pandora laegas – petuskeemid on PRIAs väga levinud. Praegu on keskkriminaalpolitsei menetluses olevates kriminaalasjades kahtlustatavad toetusi välja petnud hinnanguliselt kuni 10 miljonit eurot.
Maaeluministri sõnul on toetuste jagamise läbipaistvuse suurendamiseks otsitud ja analüüsitud erinevaid võimalusi. Ühe sammuna selleks on näiteks põllumajandusmasinate ja seadmete soetamiseks antavate investeeringutoetuste puhul kulu mõistlikkuse kindlakstegemiseks hinnapakkumiste asemel võetud kasutusele võrdlushindade kataloog.
PRIA õiguste võimalikku laiendamist kommenteerides ütles Kruuse, et riigikogus on praegu menetluses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus.
Seadus näeks ette PRIA-le täiendava õiguse andmist kontrollprotseduuride läbiviimiseks ka toetuse saajaga seotud nn kolmandate isikute juures, kes valdavad toetusega seotud andmeid või dokumente ning toetatava tegevuse elluviimise kohas. Praegu on võimalik kontrolliprotseduure PRIA-l läbi viia vaid toetuse saaja juures.
«Kindlasti vaatame kõikide ülestulnud pettuseriskide valguses üle nii toetusmeetmete tingimused kui ka kontrolliprotseduurid ja vajadusel kohandame neid,» lisas Kruuse ja lubas, et petturite elu läheb tulevikus aina keerulisemaks.
Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid selgitas, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas ja põllumajanduses on rahade kasutamise vastutus jagatud. See tähendab, et iga liikmesriik peab ise vastutama, et nii eurotoetusi jagav rakendusasutus kui ka seda kontrolliv üksus oleksid üles ehitatud vastavalt nõuetele. «Need nõuded ongi enam-vähem sellised, et saaks avastada vigu ja pettuseid,» lausus Kaljulaid.
Rahade kasutamist kontrollib seega liikmesriik ise, samuti parandab vigu, mida oma süsteemist leiab. «Kui vigu ei parandata ja Euroopa Kontrollikoda need oma üleeuroopalise üldvalimiga üles leiab, siis juhitakse probleemidele tähelepanu ja kästakse süsteemsed vead parandada. Üksikute vigade puhul küsitakse rahad tagasi,» sõnas Kaljulaid.
Euroopa Komisjon analüüsib ka riskipõhiselt, millistes riikides on süsteemid nõrgemad. «Kui Euroopa Komisjon peaks leidma selliseid süsteeme, millega on probleeme, siis neil on õigus maksed peatada seniks, kuni vead on parandatud ja liikmesriik suudab ise jälle vigu tuvastada, aga see ei ole enam kontrollikoja töö,» märkis Kaljulaid.
Rumeenias hanked avalikul veebisaidil
PRIA juhtkonna nõunik Rando Undrus usub, et PRIA võimekus pettusejuhtumeid avastada on kasvanud. «PRIA eeliseks võibki lugeda seda, et MTA-l on võimalik jagada PRIAga maksusaladust sisaldavat infot kahtlaste juhtumite uurimiseks,» märkis ta.
Väide PRIA tehtavate kontrollide mõningasest piiratusest seondub Undruse sõnul eelkõige investeeringumeetmete kontrollimisega pettusekahtlusega juhtumitel.
«Kui otsetoetuste puhul on toetuse määramise aluseks selgelt mõõdetav ja üle kontrollitav põllu pindala või loomade arv, siis arengutoetuste puhul võib toetatav olla nii koolitusteenus, köögitehnika, seltsimaja, kombain kui tööstuses kasutatav tehnoloogiline liin, mis on oma mahult, olemuselt, maksumustelt väga erinevad objektid, mille kontrollimine nii lihtne alati pole,» selgitas ta.
Kui toetuse taotleja on taotlenud toetust mõne investeeringutoetusskeemi raames on PRIA kohustatud kontrollima suures plaanis kolme asja:
1. Kas taotlejal üldse on õigust toetust küsida või kas soetatav kaup või teenus on üldse toetuse abikõlbulik või on nimetatud tingimused täidetud kunstlikult.
2. Kas toetusega soetatava kauba või teenuse hind oli mõistlik.
3. Kas soetatud kaupa või teenust on kasutatakse sihipäraselt (nagu taotluses lubati, nagu toetusmeetme eesmärgid ja määruse tingimused eeldavad).
Undrus nendib, et PRIA-l puudub õigus n-ö üle mõõta pettuse kahtlusega investeeringut toetuste taotluste menetlemisel, kus näilike tehingute ja raha keerutamistega püütakse teeselda toetuse saamiseks vajalike tehingute toimumist. Nii ei saa ka PRIA kontrollida kahtlast ning hinna paisutamisele viitavat raha liikumist.
«Selliste pettusekahtlusega juhtumite tõhusamaks avastamiseks ja kontrollimiseks oleks vaja PRIA-le sarnaselt maksuhalduriga õigust kohustada ka kolmandaid isikuid esitama teavet ja dokumente toetuse õigsuse kontrollimiseks, sh ka pangasaladust sisaldava info osas,» ütles Undrus.
Euroopa Liidu toimimise leping sätestab, et liikmesriigid võtavad liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu kasutusele samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu. Sätet lahti mõtestades peaks rakendusüksuste nagu PRIA pädevus Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel olema praktiliselt sarnane maksu- ja tolliametile. Tõsiasi on aga see, et rakendusüksused, v.a PRIA teatud meetmete puhul, ei oma juurdepääsu isegi maksu- ja tolliameti andmetele, rääkimata pankadest ja teistest kolmandatest isikutest.
Undrus toob ühe positiivse näitena välja Rumeenia näite, kus on nõutav toetustega seotud erahangete läbiviimine läbipaistvuse ja konkurentsivõime parandamiseks makseasutuse hallataval avalikul veebisaidil.
Eestis on sellist võimalust kasutanud KIK riigihangete riigihankeregistri baasil, kuhu on lisandunud valikusse uus hankija liik – toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihankeõiguslikus tähenduses (toetuse saaja). «Avaliku keskkonna kasutamisel on kindlasti kokkuleppeliste hangete läbiviimine keerulisem,» kinnitas Undrus.