Järjekordne tüliõun Ida-Euroopa ja Brüsseli vahel (1)
21. juuli 2016, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon nõustus kolmapäeval esitama reformikava, mis teeks ettevõtetele raskemaks Ida-Euroopa riikidest odava tööjõu palkamise ning nende lähetamise rikkamatesse riikidesse, järgimata sealjuures kohalikke tööturureegleid.
Selle otsusega allus komisjon Prantsusmaa survele, kes ähvardas komisjoni seni pakutud direktiivi boikoteerida, sest see oleks riigi hinnangul avanud tee odavale tööjõule idapoolsetest liikmesriikidest.
«See oleks sotsiaalne dumping,» ütles Prantsusmaa peaminister Manuel Valls. Valitsusjuhi positsioon on ka mõistetav, sest riigis on tulemas valimised ning immigratsioonivastased meeleolud on Euroopas üleüldiselt tõusuteel.
Ida-Euroopa riigid näevad aga Brüsseli käigus järjekordset katset piirata nende kodanike õigusi Euroopa Liidu (EL) piires vabalt töötada. Ühe Financial Timesiga vestelnud juhtiva diplomaadi sõnul on olukord sama nagu Suurbritannias ELi liikmesuse üle peetud rahvahääletuse ajal – «pagana idaeurooplased võtavad meie töökohad ära.»
Peamiselt idapoolsetest liikmesmaadest koosnev 11-liikmeline allianss on püüdnud protsessi harva kasutatava «kollase kaardi» menetluse kaudu blokeerida. «Kollane kaart» sunniks Euroopa Komisjoni oma ettepanekut revideerima.
Ent praeguse seisuga läheb komisjon töötajate lähetamise direktiiviga edasi. Ehkki lähetatud töötajaid on ELis 1,9 miljonit, mis moodustab kogu tööjõust vaid ühe protsendi, on nende hulk viimase kümne aasta jooksul ligi poole võrra kasvanud.
Ida-Euroopa riigid on aga asjale jätkuvalt vastu. «Pärast Brexitit lubati töötada teemade kallal, mis on ühendavad, mitte ei lõhesta. Praegune lõhenenud olukord pole aga kellegi huvides,» kurtis Tšehhi Euroopa asjade minister Tomas Prouza.
Kriitiline on olnud ka Läti president Raimonds Vejonis, kes jagab tšehhide muret. «Neli põhivabadust, sealhulgas tööjõu vaba liikumine, on olulised kogu Euroopa jaoks. Ent sotsiaalsed tagatised on eri riikides erinevad,» ütles ta.
Töötajate lähetamise direktiiv kehtib aastast 1996 ning see sai loodud, et tagada minimaalne sotsiaalsete tagatiste standard töötajaile, kes töötavad ajutiselt välismaal. 2014. aastaks töötas Euroopa Komisjon välja ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
Kevadel ei leidnud aga komisjoni ettepanek toetust ka Eesti parlamendis. Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu (Reformierakond) sõnul ei soovi Eesti kaasa minna lahendustega, mis võivad pärssida ELi ühte põhivabadust ehk teenuste vaba liikumist. Samuti leidis ELAK toona, et komisjoni ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes ELi liikmesriikides.