Varasemaks eesistumiseks ei pruugi enamik suurehitusi Tallinnas valmis saada
21. juuli 2016, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade sekretariaat loodab selguse Eesti eesistumisaja kohta saada selle kuu lõpuks – hiljem pole ümberkorraldused enam võimalikud. Paljud planeeritud suurehitused ei pruugi eesistumise ajaks sellegipoolest enam valmis jõuda.
Kuigi eesistumise jaoks otseselt midagi ehitada ei ole plaanis, ollakse eesistumist ette valmistades arvestanud teatud objektide uuenemisega ja nende valmimisega 2018. aastaks, mis on ka Eesti 100. juubeliaasta.
Ilmselt ei jõua varasemaks eesistumise ajaks valmis ei superministeerium, mille valmimine planeeriti 2017. aasta teise poolde, ega ka Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, mis pidi samuti restaureeritama Eesti 100. sünnipäevaks ja kuhu olid eesistumise algusesse plaanitud väiksemaid kohtumisi.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm tõdes, et mõlema hoone valmimistähtajad jäävad üldjoontes samaks. «Kuigi ministeeriumide ühishoone valmimine on planeeritud mõningase ajavaruga, siis ehitustehnoloogilistel põhjustel ei ole võimalik kokkulepitud tähtaegadest olulisemalt kiiremini ehitada ja varem maja valmis saada. Rüütelkonna hoone rekonstrueerimiseks vajalike tegevustega alustati hiljem ning selle puhul ei ole paraku mitte mingit ajavaru,» ütles ta.
«Kindlasti on sellest kahju, aga kuna kummaski ei olnud ruume kõige suuremate ürituste jaoks, siis sellega me saame hakkama,» kinnitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.
«Korraldamine ei lähe ilmselt odavamaks, vaid palju asju võib minna hoopis kallimaks.
Suured ehitused on plaanis veel nii Haabersti ristis, mille lähedal Saku suurhallis tahetakse korraldada eesistumise ajal suuremaid üritusi, lennujaamas ja selle ees asuvas parklas ning valmis taheti saada ka Ülemistele suunduv trammitee.
Haabersti ristmik peaks praeguse plaani järgi valmima 2017. aasta sügisel, uue lennujaamaga trammiliini ühendamise projekt aga sootuks tuleva aasta lõpuks.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann tõdes, et eesistumise aja nihkumine võib teedeehitustes kaasa tuua muudatusi, kuid täna on seda veel vara öelda. Valdmann osales täna ka nõupidamisel koos EV100 korraldustoimkonnaga. «See, kas midagi peaks päriselt ära jätma või ringi mõtlema, oleneb paljudest asjadest,» lausus Valdmann.
Valdmanni hinnangul kogu uut trammiliini 2017. aasta suveks valmis ei saa. Küll aga võib Tallinna transpordiamet otsustada näiteks, et ehitatakse valmis küll trass, aga kui trammi peale sõitma panna ei jõua, sõidavad seal hoopis bussid, pakkus ta välja.
Tallinna lennujaama avalike- ja välissuhete juht Priit Koff usub, et lähinädalatel selgub, millised projektid lähevad töösse ja mida tuleb ringi teha. Ta kinnitas, et lennujaama eesmärk on hoolimata sellest, et ajaline graafik on läinud nihkesse, eesistumisele igati kaasa aidata. «Siin on väga palju tasakaalu otsimist ja me ei saa neid otsuseid uisapäisa teha, kõike tuleb väga põhjalikult arutada,» rääkis ta.
2018. aastaks oli planeeritud nii lennuraja pikendamine, mille tööd on praegu pooleli, parkimismaja ehitus kui ka terminali lõunapoolse otsa laiendus. Lisaks ka trammipeatuse rajamine terminali juurde.
Kultuurikatel küsimärgi all
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli tõdes, et täna ei oska sekretariaat veel öelda, kui palju eesistumise aja muutumine eelarvet mõjutab. «Kuna meil on mõned hanked pooleli ja nüüd tuleb need ringi vaadata, siis kindlasti see mõjutab hindu. Korraldamine ei lähe ilmselt odavamaks, vaid palju asju võib minna hoopis kallimaks,» nentis ta.
Rahandusminister Sven Sester ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti eesistumisele on praegu ette nähtud 76 miljonit eurot, sellest 30 miljonit on kavandatud järgmiseks ja 40 miljonit 2018. aastaks. «Täna on need rahad kolme aasta peale laiali jaotatud. Kui peaks olema vajadus seda ettepoole tõsta, siis alustame sellega ka koheselt tööd,» kinnitas ta.
Kõige keerulisem on Piret Lillevälja sõnul hetkel seis eesistumist läbiviivate inimestega, kes pidid algse kava järgi Brüsselisse minema tuleva aasta jaanuarist. Nüüd tuleks seda teha sisuliselt kohe septembris.
«Paljude jaoks on see ka perekondlikel põhjustel keeruline, sest koolide tegevus näiteks varsti juba algab ja see on keeruline situatsioon,» selgitas Lilleväli ja lisas: «See on kindlasti kulu, mis selle aasta eelarvet tõstab. Ka ministeeriumid peavad need inimesed, keda nad plaanisid tööle võtta järgmisel aastal, värbama nii kiiresti kui võimalik.»
Samuti on vaja tuleva aasta sügisesse planeeritud koolitused tuua ettepoole. Samal ajal peavad inimesed tegelema juba eesistumise poliitilise programmi ja oma töörühma töö ettevalmistamisega. «Kõik asjad tulevad nüüd ühekorraga ja kindlasti on see inimeste jaoks väga suur töökoormus,» nentis Lilleväli.
Riigikantselei loodab, et põhimõtteline otsus eesistumise aja kohta tuleb selle kuu lõpuks. «Kui me saame seda teada alles septembris või oktoobris, siis ei ole see kõik enam meie jaoks ümber tehtav,» tõdes Lilleväli.
Juba mitu kuud tagasi lõppes Lillevälja sõnul ära näiteks suurte ürituste ja ministrite mitteametlike kohtumiste üüripäring. Pea kõik suuremad üritused on plaanitud toimuma Tallinna Kultuurikatlasse. Kultuurikatel oleks aga eesistumisaja varasemaks nihkumise korral suure küsimärgi all, kuna hoone kalendris on juba muid sündmusi.
«Me oleme lepingu sõlmimisega oodanud just selle ohu tõttu ja kogu aeg kultuurikatlaga läbirääkimistes olnud. Nad on olnud äärmiselt vastutulelikud. Oleme saanud broneerida aegu ka 2017. aastaks, aga ega ka nendel on oma plaaniline töö,» tõdes Lilleväli. Ülejäänud hanked viibivad, kuna pole teada eesistumise aeg.