Aaviksoo kritiseeris nõukogudeaegse kuuldemängu eetrisse andnud Vikerraadiot (30)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Endine poliitik ja praegune Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo kritiseerib Vikerraadiot, mis andis paari nädala eest eetrisse 1952. aastast pärineva propagandistliku lastekuuldemängu «Timur ja tema meeskond», raadioteatri selgituse kohaselt peeti seejuures aga silmas nii arhiiviväärtust kui kultuuriloolist tausta.

Aaviksoo hinnangul on nõukogude propaganda edastamine meie endi raha eest Eesti lastele «ilmselt üle vindi». Tema sõnul varjutas 9. juuli õhtul Vikerraadio eetris olnud kuuldemäng nii uudise NATO tippkohtumisest kui tekitas ka küsimuse, milleks meile üldse NATO, kui «isamaad kaitsevad Timur, tema meeskond ja armastatud Punaarmee». «Saatsin väikese järelepärimise peatoimetajale Riina Rõõmusele ja eetikanõunik Tarmu Tammerkile,» kirjutas ta siis sotsiaalmeedias.

Rahvusringhäälingu poolt vastas Aaviksoole raadioteatri peatoimetaja Tiina Vilu, kelle sõnul püütakse kuuldemänge valides pakkuda mitmekülgset valikut läbi aegade nii kaasaegsetest kui ERRi arhiivis olevatest materjalidest. «Valik ei ole kuidagi seotud ideoloogiaga, vaid oleme oluliseks pidanud arhiiviväärtust ja kultuuriloolist tausta,» kirjutas ta ja lisas, et ajaloos toimunut muuta või varjata ei ole mõtet.

Vilu sõnul valis kõnealuse kuuldemängu toimetaja Pille-Riin Purje seoses kuuldemängus koolipoisina Timuri rolli mänginud näitleja Väino Luubi 80. sünnipäevaga. «Avateadustuses seda ka märgime,» ütles ta. «Täname teid tagasiside eest ja edaspidi arvestame, et sellised kuuldemängud vajavad eetrisse panemisel ette pikemat selgitust.»

Aaviksoo selgitusega siiski ei rahuldunud. «Silmapaistev loogika – esmalt pole ERRi saated üldse ideoloogilised (oluline on arhiiviväärtus ja kultuurilooline taust!), teiseks olnut ei tule varjata ja kolmandaks oli ühel saates esinenutest juubel. Tõelise timurlase vastus!» reageeris ta vastusele pühapäeva õhtul sotsiaalmeedias.

Ta küsis, kas niisugust arusaamist rahvusringhäälingu rollist jagab kogu kollektiiv juhatuse ja nõukoguni välja. «Arhiivist võib leida suurepäraseid, armastatud rahvakunstnike osalusel saateid eesti rahva anastamise/hävitamise õigustamisest – kas nüüd kõik ideoloogiavabalt eetrisse või?» küsis Aaviksoo.

Aaviksoo selgitas täna Postimehele, et tema kirja on püütud tõlgendada kui olnu mahasalgamist või isegi kultuuritsensuuri, kuigi tegu pole ei ühe ega teisega. «Ajalugu tuleb tunda, teada ja mäletada, ent ka mõista ja meie põhiseaduslike väärtuste kontekstis mõtestada-tõlgendada. Just see aga puudu oligi ja veel lastesaates, kus propaganda lahtimõtestamine on ühtviisi nii keerukas kui ka vältimatu,» ütles ta.

Tema sõnul ei saa ka kultuuriline tase kuidagi olla litsentsiks levitada igasuguseid seisukohti. «Ja veel – kaitsta tuleb sõnavabadust ja seda ka vaenulikuna tunduvat propagandat puudutavalt, ent seda erakasutuses. Kaheldamatult vaenulikku ja propagandistlikku loomingut ei saa ega tohi õigustada avalik-õiguslikus meedias, mis peab teenima eelkõige põhiseaduslikke väärtusi,» lisas Aaviksoo.

Lastekuuldemäng «Timur ja tema meeskond» pärineb raadioteatri veebilehekülje andmetel aastast 1952. Sõjaväelase ja lastekirjaniku Arkadi Gaidari samanimelise jutustuse on raadiole seadnud Linda Tuiman, lavastanud Ellen Liiger ning selle muusikaline kujundaja ja helirežissöör on olnud Asta Raamat-Kuivjõgi.

Kommentaarid (30)
Copy
Tagasi üles