Raba pildistamine lõppes puu otsas lõksus

Kuumaõhupalli korvis olnud Pille Aro sõnutsi oli päästjaid oodates veidi hirmus, kuna oldi väga kõrgel. Foto: Sirle Matt

Üleeile varahommikul kuumaõhupalliga Soomaa kohal lennanud ja pilte teinud fotograaf Pille Aro ja tema pere õhusõit lõppes puu otsas. Õnneks jäid inimesed terveks.

Aro kirjelduse põhjal läks puulatva maandumine väga sujuvalt. “Lendasime vahetult puude kohal. Seega, kõrgus oli samuti väike. Allakukkumiseks seda kuidagi nimetada ei saagi,” rääkis ta.

Õhupallilendu alustati kella viie ajal varahommikul teiselt poolt Soomaad. Peale instruktori oli lennumasina pardal Aro pere: kaks täiskasvanut ja kaks last. “Et rabast pilte teha ja perega aega veeta,” põhjendas piltnik.

Aro jutu järgi muutis tuul vahetult enne plaanitud maandumiskohta ehk heinamaad suunda, kandes kuumaõhupalli metsa peale. Kuna heinamaad enam ette ei tulnud, plaaniti maanduda metsavaheteele, kuid juba kasutusele võetud varuküttegaas sai otsa ja õhusõiduk langes metsa.

Kell 7.53 teavitati häirekeskust, et kuumaõhupalli korv viie inimesega pardal on Tori vallas Riisal puu otsa kinni jäänud. “Piloot kutsus juba enne appi oma sõbrad lennusportlased. Tegelikult oli nendelgi kaasas eri varustust ja meie allatoomiseks poleks isegi vaja läinud päästjate abi,” rääkis Aro.

Pärnust kohale sõitnud päästeauto 32meetrine redel puuladvani paraku ei ulatunud.

Õhupalli pardal olnud reisijad toodi kella 10.19ks alla päästeauto varustuses olnud nööridega. Instruktor jäi õhusõiduki korvi ootama kraanat, et sõiduvahend puu otsast alla saada.

Aro kinnitusel ei tundnud ta hädamaandumisel hirmu, sest kõik käis väga ruttu. “Puulatva jõudes kandis korvi pall nagu ikka. Siis ühendasime kiiresti palli korvi küljest lahti, et see saaks puude peale vajuda. Pärast, kui päästjaid ootasime, oli veidi hirmus, kuna olime ikkagi väga kõrgel. Kuid korv oli kenasti stabiliseeritud, seega põhjust karta polnud,” rääkis ta.

Eesti ainsa litsentsiga kuumaõhupallisõidu teenust osutava ettevõtte Blue Sky Balloons piloodi Kalev Tiku sõnutsi ongi mets hädamaandumise puhul kõige turvalisem, kui lagendikku ei leia. Tavaliselt vajub õhupall puu okste vahelt vaikselt maale. “Iga piloot väldib maandumist elektritraatidesse ja vette, sest õhupalliriide all ujumine on võimatu. Sohu maanduda on ka ebamugav,” selgitas Tikk.

Spetsialisti väitel kehtib firmades, mis teevad huvilistele lennureise, raudne reegel võtta peale kavandatud lennuks vajaliku kütuse kaasa 45 minuti varu gaasi.

Kohapeal olnud päästetööde juhi jutu järgi ollagi gaasi lõppemise tõttu puudesse takerdunud kuumaõhupallil tunni jagu varukütust ühes olnud, kuid see lõppes ootamatult.

Aro ei soovinud avaldada, millise firma teenust nad õhulennul kasutasid, ja lisas, et instruktori töö oli suurepärane ja kuna kuumaõhupallil pole mootorit, sõltub lennu trajektoor täielikult tuule suunast.

Puulatva takerdunud õhupalli piloodi appi kutsutud lennuklubi Keelutsoon juhataja Jaano Rässa andmeil oli tegemist Lätist pärit õhupalliga ja pilootki oli lätlane. “Nad juba lennu pealt kutsusid meid appi. Kõik õhusportlased abistavad üksteist,” kinnitas ta.

Eestis õhulende pakkuva Läti firma Premium Balloons juhataja Vents Dorinsi sõnutsi ei olnud tegemist nende õhupalliga. Õnnetuskoha piltide järgi arvas ta esialgu, et tegemist võib olla Soome õhupalliga, kuid lühikese videoklipi järgi tuvastas, et õhupall on registreeritud Eestis.

Lennuameti personali- ja kommunikatsioonijuhi Marelle Pihlaku selgitust mööda ei saa amet praegu täpsemat teavet jagada, kuid juhtumi suhtes on algatatud menetlus. Pärast info kogumist otsustatakse, kas asjaga tegeleb edasi lennuamet või ohutusjuurdluskeskus.

Lennuameti andmetel on viimase kolme aasta jooksul kuumaõhupalliga aset leidnud neli juhtumit.

Eestis on üks sertifikaadiga õhupallikäitaja, kuid ei leidu ühtegi kehtiva õhupallipiloodi loaga inimest, kes võiks mitteärilistel eesmärkidel õhupalliga lennata.