N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Freedom House paigutas Eesti demokraatia siirderiikide seas esirinda

Liis Velsker
, reporter
Freedom House paigutas Eesti demokraatia siirderiikide seas esirinda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tänaseks on Nunne tänaval oleval grafitil Keit Pentus-Rosimannusele kott pähe joonistatud. Grafitil on Taavi Rõivase teise valitsuse algne koosseis.
Tänaseks on Nunne tänaval oleval grafitil Keit Pentus-Rosimannusele kott pähe joonistatud. Grafitil on Taavi Rõivase teise valitsuse algne koosseis. Foto: Jaanus Lensment

Mõttekoja Freedom House iga-aastases siirderiikide demokraatia seisundit hindavas raportis sai Eesti 29 postkommunistliku riigi seas parima skoori.

Eesti demokraatia on tugevatel alustel ja riigivalitsemine esindab parimaid liberaalse demokraatia praktikaid, teatas poliitikauuringute keskus Praxis.

29 endise kommunismiriigi demokraatia indeksit troonib Eesti, järgnevad Sloveenia ja Läti. Viimaste seas on Türkmenistan ja Usbekistan. Suurim langus oli Makedoonias. Positiivne näide oli Ukraina, kus vabakonna survel toimus mõningane edasiminek võitluses korruptsiooniga.

«Kogu regiooni arengut iseloomustas 2015. aastal rändekriis ja probleemid majanduses, mille mõju ähvardab nii Euroopa Liidu stabiilsust kui ka Euraasia diktaatorlike valitsemissüsteemide püsivust,» selgitas ülevaadet riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni Praxisest.

Tema sõnul langes kõikide siirderiikide keskmine demokraatia skoor juba 12 aastat järjest. Languse vedaja on olnud Venemaa, kus elab enam kui kolmandik kogu regiooni rahvastikust. Kuid alates 2011. aastast on olukord kehvemaks muutunud ka teistes Euraasia riikides ja Balkanil, samuti Kesk-Euroopas.

«Eelmise aasta suundumustest väärib märkimist, et paljude Kesk-Euroopa ja Balkani riikide poliitiliste liidrite jõuline tegevus on läinud vastuollu demokraatia põhiprintsiipidega,» sõnas Vinni. «Euroopa Liidu suutmatus rändekriisi asjakohasel moel ohjata pakkus nende riikide populistidele võimaluse võõraviha õhutamiseks ja andis võimuritele stabiilsuse loomise sildi all enam ruumi oma erahuvide edendamiseks,» selgitas ekspert.

Aruandes tuuakse välja, et Euraasias asuvates siirderiikides tekitas naftahindade suur langus kriisi majanduses. Autoritaarsed juhid pidid kriisi leevendamiseks astuma edasisi samme oma võimu kindlustamiseks. Näiteks Venemaalt alguse saanud vabaühenduste ahistamine levis üle kogu Euraasia regiooni.

«Eestile antud hinnang võrreldes eelmise perioodiga palju ei muutunudki, vaid paranes veidi tänu hästi korraldatud valimiste protsessile. Meil olid kodanikuvabadus ja -õigused tagatud, e-valimised toimisid ja parlamenti pääsesid uued erakonnad,» võttis Vinni aasta kokku. See tõendas aruande hinnangul meie mitmeparteisüsteemi toimivust ja valimiste stabiilset demokraatlikkust.

Freedom House'i siirderiikide demokraatia aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatia omavalitsustes, õigusraamistik ja korruptsioon. Demokraatia tasemele anti hindeid möödunud aasta ühiskondlike sündmuste ja poliitiliste otsuste alusel.

Eesti demokraatia olukorda hindasid Freedom House'i tellimusel ja ühtse metoodika järgi mõttekoja Praxis eksperdid Jane Matt, Hille Hinsberg ja Rauno Vinni. Freedom House on sõltumatu organisatsioon, mis toetab demokraatlikke muutusi, jälgib vabaduste olukorda maailmas ning edendab demokraatiat ja inimõigusi.

Märksõnad
Tagasi üles