TERVISHOIU RAHASTAMINE on kestlik, kui see on nii majanduslikult kui sotsiaalselt stabiilne ja suuteline tagama ühiskonna ootustele vastava tervishoiusüsteemi. Värskelt valminud prognoos kinnitab, et senised ravikindlustuse tulud ei taga Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust.
2014. aastal koostas mõttekoda Praxis ravikindlustuse tulude ja kulude mudeli, mille abil saab igal aastal hinnata eri meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude tasakaalule. Kahe aasta tagune prognoos näitas, et haigekassa reservid saavad otsa tõenäoliselt juba 2022. aastal.
Mullu oktoobris tuli sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kokku töörühm, milles osalesid ka rahandusministeeriumi, haigekassa, maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja haiglate liidu esindajad. Koos pandi kokku uus prognoos, milles võeti arvesse võimalikke arenguid tervishoiupoliitikas.
Selle prognoosi aluseks on Eesti rahvastiku areng ehk vaadatakse, milline on rahvastikuprotsesside mõju ravikindlustuse eelarvele ilma poliitiliste muudatusteta. Aluseks võeti andmed kolmest kohast: rahvastikuprognoosist, mis tugineb Euroopa Komisjoni 2013. aasta andmetele, rahandusministeeriumi avaldatud tööturu- ja makromajandusnäitajate ja sotsiaalmaksu prognoosist ning haigekassa eelarveprognoosist. Viimati mainitu aluseks on ravikindlustuse 2014. aasta tegelikud ravijuhupõhised andmed, mullune tegelik kulu ning haigekassa nõukogu kinnitatud 2016. aasta eelarve.
PEALE DEMOGRAAFILISTE arengute mõjutavad tervishoiukulusid muudatused poliitikas. Analüüsis on käsitletud kuut võimalikku stsenaariumi ja nende mõju ravikindlustuse kestlikkusele: inimeste omaosaluse vähendamine; hambaravihüvitise rakendamine täiskasvanutele; ajutiste töövõimetushüvitiste (niinimetatud haiguslehe ajal saadav hüvitis) väljaviimine ravikindlustuse eelarvest; kindlustuskaitse laiendamine kogu elanikkonnale; haigekassa hinnatud ravinõudluse kasv; tervishoiuteenuste hindu mõjutavad arengud, sealhulgas tervishoiutöötajate palgakokkuleppe stsenaarium ja stsenaarium, mille kohaselt tervishoiuteenuste hinnad kasvavad kiiremini kui üldine majandustase riigis.
Analüüsi tulemused näitavad, et võimalikest poliitilistest stsenaariumidest olenemata muutuvad haigekassa reservid järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi rahvastikuprotsesside, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu negatiivseks. Näiteks kui rahastada haigekassa hinnatud katmata ravinõudlust, muutuksid haigekassa reservid negatiivseks juba 2017. aastal ja tõstaksid tervishoiukulusid sisemajanduse kogutoodangus 0,5 protsendi võrra.
KÜMMEKONNA AASTA jooksul on valminud hulk prognoose ja analüüse, mille järeldused on olnud ühesed. Nii leiti näiteks juba 2005. aastal valminud Praxise aruandes, et ainult palgamaksudel põhinev süsteem ei ole kestlik, arvestades vananevat elanikkonda, vähenevat tööhõivet ja tööjõumaksude laekumiste tundlikkust majanduskeskkonna muutuste suhtes. Samalaadsele järeldusele jõuti ka WHO samal aastal valminud aruandes, milles märgiti, et pikas perspektiivis tuleks kaaluda pensionäride eest lisaraha panustamist ravikindlustuse eelarvesse.
Veelgi põhjalikum WHO analüüs avaldati 2010. aastal. Sellest leiab tervishoiu rahastamise kulude ja tulude prognoosi aastani 2030. Tulemused kinnitasid, et muutumatul kujul süsteemil ei ole tulevikku ning sõltuvalt meetmetest võib kulude ja tulude vahe 2030. aastaks olla 0,3–3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
2011. aastal valmis Praxisel põhjalik ülevaade pealkirjaga «Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused», mis kinnitas varasemate analüüside tulemusi.
VAJADUST MUUTA tervishoiu rahastamist on analüüsid seega kinnitanud juba aastaid. Ka rahvastikuprognoosid annavad üheselt mõistetava pildi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas seetõttu valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning inimeste omaosaluse vähendamiseks.
Ministeeriumi ettepanekul tuleks ravikindlustusse tulevaid summasid suurendada. Riigieelarvest tuleks suunata ravikindlustusse iga pensionäri eest keskmise vanaduspensioni või keskmise nominaalpalga järgi arvestatud summa. Näiteks 2018. aastal on Eestis hinnanguliselt umbes 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle eest seega ei tasuta ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt (2018. aastal 432 eurot), tuleks ravikindlustuse eelarvesse suunata 2016. aasta hinnataset arvestades veel 130 miljonit eurot, mis on ka haigekassa hinnangul praegu katmata vajadus.
(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi ajaveebist. Blogi ei esinda ministeeriumi ametlikku seisukohta.)