Eesti kaevudes elavad nähtamatud vaenlased

Tipppõllumees Jaak Läänemets kodukaevu ees, mille vees on nitraadisisaldus piiripealne.

FOTO: Sander Ilvest

Ligi veerand Eesti maapiirkondade elanikest joob iga päev kaevuvett, mille kvaliteedi kohta pole tegelikult midagi teada, sest ilma laboratoorsete uuringuteta pole võimalik vee ohutust inimese tervisele hinnata.

Tellijale Tellijale

Kuigi joogivees ei tohiks olla ühtegi mikroorganismi, parasiiti või keemilist ühendit, mis tervisele ohtu kujutab, on olukord tegelikkuses nukker. Keskkonnatervise Uuringute Keskuses 2014. aastal läbi viidud Virumaa joogivee kvaliteedi uuringust selgus, et ligi kolmveerandi uuringus osalenud Ida- ja Lääne-Virumaa kaevude vesi ei kõlba töötlemata kujul juua.

Sealne ala on nitraaditundlik ja õhukese pinnakattega, mistõttu on põhjavesi vähe kaitstud. Tegemist on karstipiirkonnaga, kus maapinnale sattunud vesi ja ka reoained jõuavad lubjakivi lõhede kaudu juba paari päevaga põhjavette. Selliseid alasid on Eestis kaks – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles