Monika Haukanõmm: vägivalla all kannatavad naised peavad saama kiiret, kvaliteetset ja turvalist abi
1. august 2016, 10:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtivasse ohvriabi seadusesse lisatakse uus, naiste tugikeskuse teenus, ning keskuseid hakatakse lisaks annetustele ja vabatahtlikule tööle rahastama riigieelarvest senise hasartmängumaksu laekumistest rahastamise asemel. «See on väga õige ja vajalik muudatus, nii kinnitame, et naiste tugikeskus, kus saavad abi vägivalla all kannatavad naised, on ka riigile oluline ja vajalik,» rõhutab riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Monika Haukanõmm.
«Teen ettepaneku seadusesse sisse tuua naistevastase vägivalla mõiste, peame meeles pidama ja teadma, et naistevastane vägivald on laiem mõiste kui vaid kodune peresisene vägivald. Seni on see Eestis sõnastamata, rahvusvaheliselt on see defineeritud Istanbuli konventsioonis, millele Eesti on küll alla kirjutanud, kuid siiani veel kahjuks ratifitseerimata,» ütleb Haukanõmm.
Naiste tugikeskus peab edaspidigi olemas olema igas maakonnas nagu seni. Praegu on eelnõus toodud regionaalne lähenemine, kuid kas siis riigireformi suundasid arvestades peab näiteks Hiiumaa naine hakkama vajadusel turvakodus elama ja nõustamisel käima Pärnus, kuid elab ja töötab Hiiumaal edasi, näitlikustab ta. Ka tuleb seadustada, et keskuses tohivad töötada ainult kvalifitseeritud ja koolitatud spetsialistid, sest tuge vajab väga haavatav sihtrühm, toob Haukanõmm välja. Praeguses eelnõus on kirjas, et kui abivajaja nõuab ja seda on võimalik teenuse pakkujal korraldada, on teenuse pakkuja naine, kuid Haukanõmm rõhutab, et naiste tugikeskuses olgu seaduse järgi abiandjaks naine, lubades vaid abivajaja nõusolekul teatud juhtudel olla nõustajaks ka mehel.
«Minu parandusettepanek on, et nõuded teenuse sisule, kättesaadavusele, ruumidele ja avamisaegade jne on vaja täpsustada vastutava ministri määrusega,» räägib Haukanõmm. Määrus lubab olla paindlikum ja kiirem, näiteks sätestades kas ligipääsu liikumispuudega inimesele, ja/või teenuse tagamist Eestisse saabunud (pagulas)naistele, kes kannavad näiteks burkat.
Ohvriabi seaduse muutmise seaduse teine lugemine Riigikogus on ees sügisel.