Peaminister Andrus Ansip rõhutas riigikogu infotunnis esinedes, et vanemahüvitis on mõeldud sotsiaalse meetmena, mille eesmärgiks ei ole olnud tulusid riigis ühtlasemalt jaotada, vaid ikkagi iivet parandada.
Ansip: vanemahüvitise eesmärk pole tulude ühtlasem jaotus
26. jaanuar 2011, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Mark Soosaar küsis, kas vanemahüvitist ei peaks täiustama selleks, et vahed alampiiri ja ülempiiri vahel oleksid väiksemad ja et ei tekiks tühimikku vanemahüvitise lõppemise ja lapse lasteaeda andmise vahel.
«Vanemahüvitis on märgatavalt suurendanud sündimust Eestis ja eriti puudutab see naisi vanuses 25-29 aastat, aga märkimisväärselt on ka järgmise vanusegrupi, 30-34 aastat, sünnitajate arv kasvanud ja seda seostatakse eelkõige just hästi toimiva vanemahüvitise süsteemiga,» leidis peaminister.
«Ei ole mõtet hakata siis muutma seda, mis hästi toimib ja mul on iseenesest hea meel, et ka kõrgepalgalised ja kõrgema haridusega naised on saanud kindlustunde tänu vanemahüvitisele ja on otsustanud peresse soetada näiteks ka kolmanda lapse,» sõnas Ansip.
«Nii suured erinevused alampiiri ja ülempiiri vahel ei ole ühiskonna sidusust ja solidaarsust kasvatanud, vaid pigem on ta kasvatanud kihistumist ja kahjuks ei ole siiamaani tehtud statistilist uuringut, kuid nii mitmestki maakonnast on kuulda, et nende laste hulk, kelle kasvatamisest vanemad loobuvad pärast 18. elukuud ehk siis pärast vanemahüvitise lõppemist, see number olevat suurenemas,» lausus Mark Soosaar.
«Väide kihistumise süvenemisest, on selgelt paljasõnaline ja seda väidet ei kinnita ka statistika, ei meie oma, kodune, Eesti statistika ega ka Eurostati andmed, aga see väide kahjuks on küllalt üldlevinud,» nentis Ansip.
«Eesti on viimase kümne aasta jooksul tulude jaotamise ebavõrdsust kõige enam vähendanud riik Euroopa Liidus. Kui Euroopa Liidus on suundumus olnud viimase kümne aasta jooksul suuremale kihistumisele, siis Eestis on varaline kihistumine viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud,» kinnitas peaminister.
«Mis puudutab vanemahüvitist, siis tasuks kindlasti meeles pidada seda, et tänu vanemahüvitisele hakkasid hüvitist saama, raha saama ka need inimesed, kellel üleüldse sissetulekuid enne lapse sünnitamist ei olnud ja see kindlasti pigem vähendab tulude jaotumise ebaühtlust elanikkonna hulgas, kui seda suurendab. Vanemahüvitis ei ole mõeldud sotsiaalse meetmena, mille eesmärgiks on olnud tulusid ühtlasemalt riigis jaotada, kuid muu hulgas on ta ka seda eesmärki päris hästi teeninud, vanemahüvitise eesmärk on ikkagi iibe parandamine,» leidis valitsusjuht.