Eesti, Läti ja Vene piiri ühinemiskohta paigaldati piiripost number üks (3)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piiripost number üks Eesti, Läti ja Venemaa piiri ühinemiskohas.
Piiripost number üks Eesti, Läti ja Venemaa piiri ühinemiskohas. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Võrumaal Misso vallas Pedetsi jõe kaldal paigaldati täna Eesti, Läti ja Venemaa piiri ühinemiskohta piiripost number üks.

Numbrist hoolimata pole siiski tegu esimese piiripostiga, mis Eesti-Vene piirijoone väljaehitamise käigus on püsti pandud. Esimene post, mis kandis numbrit kaks, paigaldati idapiirile mullu 17. novembril. Kokku on piirile tänaseks paigaldatud juba 22 piiriposti.

Politsei- ja piirivalveameti teatel osalesid täna piiriposti paigaldamise tseremoonial president Toomas Hendrik Ilves, siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Vaheri hinnangul on piiriposti number üks paigaldamine Eestile märgiliselt tähtis. «See on paljude inimeste elutöö,» rääkis ta ameti teatel ja meenutas, et piirivalvurid on idapiiri tähistamist ja väljaehitamist oodanud aastaid.

Ajal, mil olukord Euroopa Liidu välispiiril on ärev, annab riigipiiri väljaehitamine tema sõnul inimestele rohkem kindlustunnet. «Korrastatud piirijoon võimaldab meil kinni pidada inimesed, kes soovivad ebaausalt siseneda Eestisse,» lisas Vaher.

President Ilves ütles tseremoonial, et piiripost märgib üht sammu Euroopa Liidu välispiiri kindlamaks muutmisel, olles osa Euroopa Liidu siseturvalisuse kaitsmisest. «Seda, kui habras see turvalisus on, näitasid meile mitte ainult viimase aja terrorirünnakud Euroopas, vaid ka näiteks hiljutine massiline rändesurve Venemaalt Soome või Norra piirile,» lausus ta presidendi kantselei teatel.

Tema sõnul peavad piirid pidama neid, kes pole Euroopa Liidu riikidesse oodatud, kes loodavad kurjasti ära kasutada Schengeni viisavabadust ning kes tulevad lihtsalt otsima paremat elu. «Ja teisalt, meie välispiir on väravaks neile, kes põgenevad sõja ja vägivalla eest Põhja-Aafrikast Lähis-Itta ulatuvalt ebastabiilsuse kaarelt, kellele Euroopa Liit on valmis kas alaliselt või ajutiselt uut kodu pakkuma,» ütles Ilves ja lisas, et Euroopa Liit vajab kindlat kontrolli oma välispiiridel nagu ka ühtset varjupaigapoliitikat, eriti valetaotluste tagasilükkamise ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise asjus.

President nentis, et kui me ei tule nende elementaarsete asjadega toime, siis satume varem või hiljem vastamisi olukorraga, kus Schengeni süsteem tervikuna on ohus. «Me näeme ju äärmusparteide parlamendipoliitikasse tulemist ja nende tugevnemist, kus üha valjemini kostavad üleskutsed sulgumisele ja avatuse hülgamisele. Euroopa Liit suudab senist avatust säilitada vaid siis, suudame kokku leppida reeglites, kuidas seda avatust uues olukorras säilitada,» ütles Ilves.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles