Rait Kapp: ajateenistuse läbimine näitab mehelikkust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukaajal oli väga vähe mehi, kes üldse ei läinud aega teenima. Tänapäeva noored on teistsugused. Neid jutte, et «aga meie omal ajal, 83. aasta varakevadel, kui kaevikuid kaevasime...» on kindlasti nii mõnigi kuulnu oma isalt, isa sõbralt või vanemalt meestuttavalt. Kuid üks asi on küll kindel: olles suhelnud ka endast vanemate meestega, kes teenisid Nõukogude armees – füüsiliselt olid nad kindlasti paremas vormis kui praegused ajateenistusest tulnud noored.
Muidugi, eks see viimane ka olenes millises üksuses keegi aega teenis.
Minu ajateenistusest on möödas neliteist aastat, aastatel 2001-2002 teenisin aega Kuperjanovi jalaväepataljonis. Sellel ajal ma tegelikult üldse ei mõelnud, kas see on ka mingi mehelikkuse näitaja või mitte. Läksin kohe pärast keskkooli, sest teadsin, et nii on parem. Tean ka mõnda koolivenda, kes läks hiljem, sest oli vahepeal astunud ülikooli ja pärast mille lõpetamist proovis ajateenistusse astuda. Igal juhul noored, kes soovivad lähiajal minna aega teenima, soovitan kohe minna pärast keskkooli. Uskuge mind, nii on kergem, kui minna pärast ülikooli ja endast viis aastat noorematega võidu joosta ja lasta ennast nolkidel kamandada.
Õnneks ei olnud minu ajateenistuseperioodil väga levinud mobiiltelefonid, seega seda muret polnud, et peaks pidevalt kellegagi chat’tima. Helistamiseks oli ostetud telefonikaart, mille abil helistasin kodustele kord nädalas, et kõik on okei, juhul kui muidugi polnud kuskil metsalaagris. Samuti käis suhtlemine ka tavalise posti teel, ema näiteks saatis ühe korra kirja mulle pataljoni. Ma ei hakka siin esile tooma asjaolusid, mis oli siis ja mis on nüüd, tähtis on see, mida ise sellest õpitakse.
Mehelikkuse mõõde või aja surnukslöömine?
Ajateenistuse läbimine, minu enda kogemuste põhjal, on näiteks rohkem lugupidamise näitaja endast vanemate meestuttavate hulgas. Eriti nende seas, kes on ise läbinud ajateenistuse, kas seda siis Nõukogude armees või 90ndate alguses Eesti Kaitseväes, kui hakati moodustama oma armeed. Nende meeste vahel on teatav austus ja respekt, sest ajad on olnud muutlikud, segased ja ohtlikud. Naiste koha pealt täpselt ei tea, kas nende jaoks on see mingi näitaja, mehelikkuse mõõde või lihtsalt samaväärne mingisuguse kursuse lõpetamisega, või hoopis aja surnuks löömisega. Kas ajateenistuse läbinud mees on rohkem macho või mitte, seda oskab ehk kõige paremini öelda ajateenistusest naasnu tüdruksõber.
Praktiliselt igapäevased hommikuvõimlemised, lisaks veel erinevad väljaõppeharjutused maastikul, üldfüüsiline ettevalmistus treenivad füüsilist vormi väga hästi. Samuti tuleb edasises elus kindlasti kasuks ajateenistuses kasvatatud enesedistsipliin. Igal hommikul peab tõusma vara, minema rivikorras võimlema, hiljem tegema voodi korda, iga riideeseme asetama omale kohale, kasarmus hoidma üldist korda ja puhtust. Paljud need oskused on meile ka peale ajateenistust olulised.
Samuti õpitakse hindama aega, seda väärtustama, sisustama efektiivselt. Mõelda pole vaja midagi, sinu eest on juba kõik ära mõeldud. Sinu asi on see läbi teha ilma vastu vaidlemata ja lisaküsimusi esitamata. That’s it. Mingi jura jaoks tavaliselt aega ei anta, sest kogu väljaõpe on koordineeritud ja plaanitud juba pikalt ette. Lisaks õpitakse töötama meeskonnas, täitma käske, oma ego maha suruma, koos saadakse kiita ja koos saadakse karistada. Ajateenistuse läbimine kasvatab ka õlg-õla tunnet, mis meeste jaoks on meesteseltskonnas oluline. Üksteisel hoitakse silma peal ja vajadusel kaitstakse teineteist ka hiljem pärast ajateenistust ja suheldakse endiselt.
Kui mehelikkuse näitajaks pidada head füüsilist vormi, enesedistsipliini ja meeskonnas töötamise oskust, siis on ajateenistus selle arendamiseks hea koht. Õpitakse koos elama ja teineteise kõrval tegutsema, arvestama teistega, elama koos läbi erinevaid olukordi. See asjaolu, kas ajateenistus näitab tõepoolest mehelikkust või mitte, oleneb ainult mehe enesehinnangust. See, kui kõva mees keegi ise oli pärast ajateenistust, teab iga ajateenistuse läbinud mees ise. Seda, mida sealt õpiti, ja edasises elus rakendati, kaasa võeti, on samuti individuaalne. Kindlasti on see aga mehe jaoks isikliku kasvamise kooli üks soovituslikke õppetunde.