Spetsialistid aitavad: kuidas õpetada lapsele kohusetunnet?

Marge Vainre
, Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja, Perekeskus Sina ja Mina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Lapse trennis või huviringis käimine ei peaks tuginema kellegi poolt seatud kohusetundel – sel juhul tunneks laps küll vastutust, kuid see oleks vastutamine vanemate ootuste täitmise ees ja laps ei pruugi leida endas sisemist motivatsiooni. Nõu annab pereterapeut Marge Vainre.

Paljud vanemad on juba oma eelkooliealistele lastele leidnud mõne huvialaringi või treeningu. Eriti aktuaalseks muutub vanemate jaoks trennis või huvialaringis käimine aga kooliteed alustades, mil laps on 7-aastane või veidi vanem.

Lapse vanust arvestades on oluline huviringide planeerimisel arvestada:

• mida väiksem laps, seda olulisem on tegevustes mängulisus ja vahelduvus, mitte niivõrd tulemuslikkusele, kuivõrd tegemise rõõmule orienteeritus,

• mida väiksem laps, seda enam tuleks vältida võrdlust teistega ja hinnanguid sooritusele,

• igas vanuses tuleks vältida hinnanguid lapsele endale.

Lapsevanem saab aga kaasa aidata lapses kohuse- ja vastutustunde kujundamisele, kui ta:

• kaasab lapse temasse puutuvate valikute ja otsustuste tegemisse,

• aitab lapsel endal sõnastada argumente, miks ta tahab valitud trennis või huviringis käia,

• ergutab last ise endale jõukohaseid eesmärke seadma,

• julgustab teda arutlema ebaõnnestumiste ja edusammude üle,

• märkab ja tunnustab lapse pingutusi ja edu, kuid ei kasuta motiveerimiseks ei piitsa ega präänikut,

• probleemide ja takistuste ilmnemisel ei arvusta last, vaid toetab teda talle sobivate lahendusteni jõudmisel.

Kas ja millal tasuks trenni või huviringi vahetada?

Kui vanem on dialoogis lapsega jõudnud arusaamisele, mis on lapsele trennis või huviringis käimises vastumeelne, siis on järgmine samm selgitada välja, kas kerkinud raskused on ületatavad samas kohas jätkates või mitte. Määrav on see, kuivõrd stressirohke on lapse jaoks selles trennis või huviringis jätkamine.

Märgid, millesse tuleb suhtuda tõsiselt:

• lapse pidev kurnatus,

• kergesti ärrituvus,

• mõnda aega kestnud halb enesetunne ja/või murettekitav käitumine

Samuti tasuks silmas pidada järgmist:

• kui laps on enesekriitiline või pessimistlik,

• teda ei rõõmusta õnnestumised,

• kui lapsel pole enam sisemist motivatsiooni.

Lapse koormus, puhkeaeg ja kontakt perega

Kuigi sobiva huviringi leidmine on lapse arengu jaoks väga oluline, vajab laps veelgi enam piisavalt puhkust ja võimalusi veeta aega oma pereliikmetega.

Lapse areng ja eneseväärtus tugineb tema kogemusel, et oma ema-isa tähelepanu ja tunnustuse saamiseks ei pea tal olema ette näidata tublisid sooritusi ja et vanemad ise naudivad lapsega koostegemisi, ning rõõm lapsest ja armastus on olemas tingimusteta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles