Viis asja, mida ennast austavad inimesed ei talu

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Me kõik oleme võimelised eneseaustuseks, kuid vahel kaob meil siht silme eest. Seetõttu tasub endale meelde tuletada, et eneseaustuse taastamiseks peaksime me vähem püüdma sulanduda ühiskonna nõutud rollidesse ning tegutsema südamehääle järgi.

Higher Perspective loetleb viis käitumismustrit, mida ennast austavad inimesed väldivad.

  1. Käia igapäevaselt tööl, mida ei sallita. Kui sa tunned, et igapäevane töötamine on tõeline piin ning ei paku sulle mingit rahuldust, siis mis mõtet on end selleks sundida? Töö ja sissetulek on hädavajalikud, kuid seda on ka su õnn ja rahulolu. Kindlasti on võimalik leida lahendus.
  2. Vaid teiste meele järgi olemine. Meile kõigile on väga oluline tunda, et me kuulume ning meid hinnatakse, kuid kas vaid teiste ootustele vastamine ning selle nimel pingutamine on miski, mis teeb sind õnnelikuks?
  3. Iseenda vihkamine. Maailmas pole ühtki teist inimest, kes oleks täpselt nagu sina. Sinu negatiivne enesehinnang on kõige suurem karuteene, mida saad endale teha. Eneseaustuse põhiline idee ongi ju iseenda armastamine, positiivsed muutused. Pidev negatiivne energia kurnab sind ning takistab arengut.
  4. Silmaklapid. Kui sa tahad tõeliselt ennast austada, pead sa olema võimeline nägema ka suurt pilti. Meie maailma teebki ilusaks tõsiasi, et kõikidel asjadel on mitu vaatenurka. Halvad päevad võivad tagantjärgi vaadeldes muutuda osaks sinu arengust. Hoia meel avatud!
  5. Vaid teiste õnne nimel tegutsemine. Kahjuks ei saa alati olla teiste meele järgi. Sa võid ju proovida kõiki õnnelikuks teha, aga mitte keegi ei suuda seda ootust iial täita. Parem keskendu iseenda õnnetundele. Kui inimesed näevad, et sa teed asju, mida armastad, tõmbab see neid sinu suunas.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles