Telia purustab müüte: kas Eestis on internet pururikaste soomlastega võrreldes tõesti kallim? (5)
10. august 2016, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ikka ja jälle jõuab Postimehe toimetusse mõni lugejakiri, kus kurdetakse ja ollakse pahased selle peale, justkui nööriksid Eesti telkoettevõtted kliente naabritest märgatavalt kõrgemate interneti- ja teiste teenuste hindadega.
Värskeim sellekohane näide:
«Seda, et Lätis ja Leedus on Eestis oluliselt, kohati kuni 2 korda odavam internet, on juba varem kirjutatud. Nüüd oleme jõudnud aga olukorda, kus Eestis on internet ka Soomest kallim. Teliaga samasse kontserni kuuluv Sonera pakub näiteks 100Mbit/s alla- ja üleslaadimiskiirusega internetti 19,90€ eest kuus, samas kui Telia pakub Eestis sama teenust 26 euro eest kuus. Kui aga tahta tehnoloogiast viimast võtta, saab Soomes võimsa 1000Mbit/s 39,90€ eest kuus, samas kui Telia pakub poole aeglasemat, 500Mbit/s, röögatu 50€ eest kuus. Seda siis riigis, kus palgatase on kolm korda madalam.
«-----------»
Asja teeb veelgi nörritavamaks asjaolu, et Eestis käib juba aastaid maksumaksja raha eest EstWin projekt, mis viib valguskaablid n-ö turutõrke piirkondadesse. Sellestki on Eesti meedias juba kriitilisest kirjutatud, sest projekt ei vii siiski kaablit koduukseni, vaid "vähemalt 1,5 kilomeetrini majapidamisest". Selle viimase lõigu eest tuleb tarbijal välja käia aga tuhandeid eurosid, sest Eesti teenusepakkujad seda väikest investeeringut oma taskust nõus ei ole tegema. Meeldetuletuseks võib siin välja tuua, et Telia Eesti kasum kasvas mullu jõuliselt 52 miljoni euroni. See summa on võrreldav vaat et EstWini projekti kogu eelarvega. Nii seisamegi lõhkise küna ees, kus maksame naabritest oluliselt enam interneti eest, samas ei ole maksumaksja raha eest kümneid miljoneid maksma läinud projekt maapiirkondadesse suutnud internetti viia».
Ega midagi, võtsimegi ühendust Telia endaga ja palusime lahti selgitada, kas ja miks Eestis ikkagi kliente nööritakse ja miks pole maal normaalset internetti võimalik saada.
Telia võrguarengu allüksuse juhi Toivo Praakeli vastus kõlab järgmiselt:
Hindade võrdlemisel on alati oluline jälgida seda, mida hinnad sisaldavad. Kui võrrelda Telia Eesti ja lähiriikide Telia Company ettevõtete lairiba internetiteenuseid, siis on siinsed hinnad soodsamad. Kohe selgitan ja toon näiteid.
Soome Sonera hinnakirjas on 100 Mbit/s interneti tasu tõesti hinnaga alates 19,90 €/kuus. Antud hind kehtib esimesed 12 kuud ja seejärel kasvab 10 eurot ja on 29.90 €/kuus. Suuremad kiirused on veelgi kallimad. Üle 100 Mbit/s kiiruste hinnad algavad 39,90 €/kuus ja jällegi on tegemist 200 Mbit/s kiiruse esimese 12 kuu teenuse hinnaga. Alates teisest aastast ja suurematel kiirustel on hinnad oluliselt kõrgemad.
Kui võrdleme Telia Eesti internetiteenuseid Lattelekomi omadega, siis Lätis pakutakse teenuseid sõltuvalt piirkonnast erinevalt ja erinevate hindadega. Eraldi on hinnad linnade korrusmajade piirkondades ja eramute piirkondades. Tõesti, Riia korrusmajade piirkonnas on interneti teenuse hinnad ca 30% madalamad kui Telia Eestil. Põhjus seisneb selles, et seal mõjutavad turgu väikesed teenusepakkujad, kes kasutavad väikese töökindlusega odavaid võrguseadmeid ja majade vahele tõmmatud rippuvaid kaableid. Selliseid võrgulahendusi suured operaatorid endale lubada ei saa ega taha. Kui vaatame Lattelekomi hindasid väljaspool korrusmajade piirkondasid, siis need on Telia Eesti omadega samas suurusjärgus või kallimad. Näiteks 10 Mbit/s on Telia Eestil 16.-€/ kuus ja Lattelekomil 17,50 €/kuus.
Suures plaanis on sarnane olukord ka Leedus. Telia Eesti lairibateenuste kättesaadavus ja hindade erinevus on aga tihe- ja hõreasustusega piirkondade vahel oluliselt väiksem kui teistes Baltimaades.
Kui rääkida Telia Eesti investeeringutest internetiteenustesse, siis viimase viie aasta jooksul on tehtud investeeringuid mobiili- ja lairiba võrku 180, 2 miljoni euro väärtuses. See on suur summa. Igal aastal investeerib Telia Eesti pea poole oma kasumist võrgu arendusse. Plaanime seda ka edaspidi teha. Telia Eesti eesmärgiks on pakkuda maksimaalselt head internetiteenust ning järeleandmisi kvaliteedis me ei tee. Investeeringute tegemisel lähtume me eelkõige klientide vajadustest ning selleks teeme me pidevalt kliendiuuringuid, millega selgitame välja tarbijate ootused meie poolt pakutavate teenuste osas.
Viimaste aastate tehnoloogia areng on olnud hüppeliselt suur. Üha rohkem tarbitakse mobiilset internetti. Telia Eesti pakub 2016. aasta algusest piiramata andmemahuga mobiilset asukohapõhist internetti kõikjal üle Eesti ka seal, kuhu kaabliga internet ei ulatu. Telia asukohapõhine 4G internet jõuab igale poole kiirusega 20 Mbit/sek alla ja 10 Mbit/sek üles. Vastavalt kasutajate vajadustele ja võrgu võimekusele saab kiirust tulevikus ka tõsta. Teenust saavad kasutada nii era- kui ärikasutajad. Seega saab nüüd ka asulatest väljaspool paremini ettevõtlusega tegeleda.
Investeeringud kaabli teel levivasse internetti jätkuvad samuti. Mis puudutab EstWini projekti ning optikavõrgu rajamisse tiheasundusest väljaspool, siis selles osas peab eelkõige riik tegema otsused, kuidas selle projektiga jätkatakse.
Investeeringud, mida peaks tegema, et ehitada välja optikavõrk põhitrassidest edasi on tegelikult väga suured ning ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. Need on hõreasustusega piirkonnad, kus investeeringud muutuvad kasumlikeks alles 25 või isegi rohkem aasta pärast. Ükski telkoettevõte üksinda neid investeeringuid teha ei suuda. Võimalik, et riigiga koos aga küll. Seetõttu ootamegi eelkõige riigipoolseid otsuseid EstWini arendamise osas ning lähtuvalt neist planeerime oma tegevuskava.