Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Gräzin jätab riigikogus presidendivalimistel ilmselt hääletamata

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Igor Gräzin | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin jätab riigikogus presidendi valimisel ilmselt üldse hääletamata, kuna ta ei pea presidendi institutsiooni üldse vajalikuks ja kavatseb algatada riigikogus protsessi selle ametikoha kaotamiseks.

«Tänase seisuga on minu seisukoht selline, et ma jätan riigikogus presidendi valimisel hääletamata. Tõenäoliselt hääletan ühe korra esimeses hääletusvoorus sümboolselt, väljendamaks austust Eesti Vabariigi põhiseadusele, kuid rohkem mitte,» ütles Gräzin Postimehele.

Gräzin lisas, et see on tema seisukoht täna, 11. Augustil, ja ei saa välistada, et presidendi valimise ajaks võib ta teistmoodi otsustada. «Ära iial ütle iial,» märkis ta.

Gräzini sõnul eeldab põhiseadus salajase hääletamise puhul, et iga saadik hääletab oma valimisringkonna mandaadi järgi, mis pruugi alati kokku langeda erakonna seisukohaga. «Hääletuskabiinis on inimene oma pastakaga üksi,» nentis ta.

Gräzin algatab põhiseaduskomisjonis presidendi ametikoha likvideerimise

Gräzini sõnul ei ole Eestile üldse presidenti vaja ja tal on raske öelda, keda ta tahaks valida sellele mittevajalikule ametipostile.

«Teema, kas presidendi koht säilitada või mitte, tuleb üles septembris-oktoobris üles põhiseaduskomisjonis. Presidendi institutsiooni likvideerimise protsessi peab ühel hetkel algatama. Ma kavatsen seda teha ja loodan väga, et ma ei ole selles üksi. Ma tean veel kindlasti kahte riigikogu saadikut, kes minuga samamoodi mõtlevad. Aga ma praegu veel ei kommenteeri, kes nad on, olgem delikaatsed,» ütles Gräzin. Ta ei soostunud ütlema, kas need kaks inimest on Reformierakonna fraktsioonist või mujalt.

Gräzini hinnangul võiks Eestis kehtida 1934. aastani jõus olnud süsteem, mille järgi oli riigipea riigikogu spiiker. Muud funktsioonid tuleks tema sõnul ära jagada õiguskantsleri ja riigikohtu vahel. Ta märkis, et presidenti ametikoht loodi algselt Konstantin Pätsi isikliku diktatuuri kehtestamiseks.

«Me kulutame praegu presidendi peale neli miljonit eurot aastas ehk sama palju, kui riigikohtu peale. Samas kulu poole vähem raha õiguskantsleri peale. Kas need asjad ei ole mitte paigast ära? Seda enam, et presidendil ole mitte ainsatki funktsiooni, mis ei peaks olema parlamentaarses riigis parlamendi, õiguskantsleri või mõne muu institutsiooni käes,» rääkis Gräzin.

Ta möönis, et pärast iseseisvuse taastamist oli Eestile presidendi institutsioonist kasu, kui Lennart Meri oli esimest ametiaega president.

«See oli Eesti rahva suur õnn, et meil tookord presidendiga niimoodi vedas. Aga ei enne, ega pärast seda, kaasa arvatud Lennart Meri teine ametiaeg, on presidendist olnud ainult pahandust ja mitte midagi head,» ütles Gräzin.

Reformierakonna juhatus kinnitas augusti alguses riigikogus toimuvateks presidendivalimisteks erakonna kandidaadiks Siim Kallase. Riigikogu hakkab presidenti valima 29. augustil.

Tagasi üles