Kalatootjad soovivad Jaapani-suunalist eksporti kahekordistada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalavõrk. Foto on illustreeriv.
Kalavõrk. Foto on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Jaapanis kolmepäevasel Tokyo kalamessil osalevad Eesti kalatootjaid on loonud mitmeid kontakte kohalike firmadega, järgmisel aastal loodab sektor Jaapani-suunalise ekspordikäibe kahekordistada.

«2017. aastaks loodame Jaapani müügituluks vähemalt 7 miljonit eurot,» ütles kalatööstureid koondava Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi BNS-ile. Selle aasta käibeks prognoosis Noormägi 3 kuni 3,5 miljonit eurot.

«Esimene päev alles, aga huvi on Eesti kalatoodete vastu täiesti olemas,» märkis Noormets. Mess kestab Eesti aja järgi reede hommikuni.  

«Sprotid õlis, sprotid tomatikastmes, lõhetooted, erinevate kalaliikide marjad, suitsuangerjafilee,» nimetas Noormägi Jaapanisse müüdavaid tooteid.

«Esimest korda olime Jaapanis 2013. aastal, siis alustasime tööd konservidega. AS Maseko töötab Mitsui grupiga, eelmisel aastal saatsid nad 40 merekonteinerit konserve Jaapanisse,» sõnas Noormägi.

«Baruto ehk Kaido Höövelson on Jaapanis endiselt jumala staatuses, temal on enda vahendusfirma. Praegu me püüame otsida turgu OÜ Avektra erinevatele lõhetoodetele, see on hästi populaarne olnud. Jaapanis on väga suur kett 7-Eleven, nende ostujuht käis siin ja tegime hinnapakkumised,» ütles Noormägi. Avektra on seni Jaapanisse müünud 2–3 merekonteinerit.

«M.V.Woolil on sõlmitud eelleping 2 miljoni euro peale. Väätsa kalatööstus saatis eelmine kuu oma tootenäidised ära - räim ja külmutatud krevetid. Huvi on, tuleb vaeva näha,» sõnas kalaliidu juhataja.

Juulis kirjutas BNS, et kalatööstus M.V.Wool AS plaanib tänavu teisel poolaastal müüa Jaapanisse 10 merekonteineritäit ehk 200 tonni lõhet, mille maksumus on kokku ligikaudu 2,3 miljonit eurot.

«Meie müüme odavat kala, kilu ja räime omahind on väga madal, seda kala on meil kõige rohkem. Kui me võtame lõhe, siis põhiliselt ostame seda Skandinaaviast, töötleme seda Eestis ja anname talle suure kaubaväärtuse,» selgitas Noormägi.

«Kui meil eksporditurgu ei oleks, oleks meil ammu suured probleemid,» märkis kalaliidu juhataja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles