Asjatundja: Ibruse loogika ei päde

Aivar Pau
, tehnikaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Nieler testib 2015 juulis keha liikumist tuvastava sensorsüsteemi esialgset prototüüpi.
Peeter Nieler testib 2015 juulis keha liikumist tuvastava sensorsüsteemi esialgset prototüüpi. Foto: Criffin

EAS-i soov tellida e-Eestit tutvustava virtuaalreaalsuse (VR-) keskkond välismaalt on mõistetav, kuna Eestis see tööstusharu sisuliselt puudub, leiab tunnustatumaid Eesti soost VR-lahenduste asjatundjaid Peeter Nieler.

«Virtuaalreaalsusele arendamine, jättes kõrvale 360-kraadi videod, on sisuliselt mänguarendus uue spetsiifikaga. Ja Eestis praktiliselt puudub see tööstusharu, mis on aga väga elav kõigest üle lahe Soomes. Lisaks on meil täielikult VR-ile keskendunud ettevõtteid väga üksikuid ja nad on veel väikesed ja õpivad,» ütles Peeter Nieler Postimehele.

Nieleri sõnul on lisaks oluline silmas pidada, et valdkond on varajases arengujärgus kõikjal ning selles valguses peab ka välispartneri valimisel väga ettevaatlik olema.

Täiesti vastupidisel seisukohal on Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus, kes ütles eilsele Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus, et Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond «on väga võimekas ja et nad on «mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted».

 «Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles,» väitis Ibrus. Samal teemal kirjutas ta arvamusartikli ka tänases Postimehes.

Peeter Nieler leidis aga, et kliendina peab riik minema nö «kindla peale» välja - innovatsiooni edendamiseks ja katsetusteks, mis võivad ka ebaõnnestuda, on teised meetmed.

«Seega minu silmis Ibruse loogika ei päde - et a'la kui riigil on projekti eelarveks mingi summa, siis peaks selle eest kindlasti mõnelt väikeselt idufirmalt tellima ja lootma, et saavad hakkama. Kuigi oleks väga vinge, kui riik leiaks usaldusväärse kohaliku ettevõtte, kes tellimuse tulemusel kasvaks ja areneks, on mõistetav kui EAS kaalub ühe võimalusena väljastpoolt Eestit tellimist,» ütles Nieler.

Peeter Nieler asutas kogukeha sensorsüsteeme ja VR liikumisplatvormi arendava firma Criffin aastal 2012, veel enne valdkonna elavnemist. Ta on ka teaduspõhise ettevõtte Virtual Neuroscience Labi kaasasutaja ja esinemisärevuse leevendamisele suunatud tarkvaralahenduse Limelight VR nõustaja. Nieler on rahvusvahelises meedias avaldatud ekspert, esinenud arvukate ettekannetega Eestis, Soomes ja Hiinas.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

e-Estonia Showroomi juht Anna Piperal ütles eilses saates samuti, et virtuaalreaalsuse platvormide lahenduste loomine on väga kulukas ja väga uudne asi. «Meil tegijaid on pigem vähe. Ehk siis kogemust. Me peaks ja tahaks kaasata rahvusvahelisi ettevõtteid, kellel on võib-olla valmis platvormid juba olemas. Kelle jaoks kulud läheksid pigem sisu tootmisesse, mitte, et platvormi üles ehitada nullist,» selgitas ta AK-le.

EAS-i hankedokumentides sisaldub muuhulgas nõue, et taotleja 2014. ja 2015. majandusaasta netokäive peab olema vähemalt 120 000 eurot igal majandusaastal. Ühistaotlejad võivad enda majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks summeeritavate näitajate puhul tugineda kõigi ühistaotlejate summeeritud näitajatele.

Lisaks peavad pakkujad olema täitnud viimase 36 kuu jooksul taotluste esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt vähemalt kaks lepingut, millest üks on olnud 3D arvutimängu või 3D video või virtuaalreaalsuse tootmine ning teine suuremahuliste videoülekannete edastamine veebis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles