Põhja-Korea riiklik uudistekanal KCTV teatas, et nad käivitasid kohaliku videoteenuse ja multimeedia keskkonna, milles saab valida filme, võõrkeeleõpet ja kommunistlikke õpetusi.
Põhja-Koreal on oma «Netflix», mis pakub filme, võõrkeeleõpet ja ideoloogiat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. august 2016, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Korea meedia teatel saab Manbangi nime kandvat keskkonda võrrelda lääne Netflixiga. «Manbang» tähendab korea keeles «kõikjalolev».
Kinnises riigis Põhja-Koreas on intrenetikasutus limiteeritud ning sellele pääsevad juurde «valitud isikud» ja nende pereliikmed.
Maailmapanga andmetel oli 2015. aastal Põhja-Koreas üks internetiserver ühe miljoni inimese kohta. Lääneriikides on tavaliselt 10 000 serverit miljoni inimese kohta.
Manbangi teenuses saab vaadata propagandast nõretavaid dokumentaalfilme, kuid ka kohalikke laste- ja mängufilme, viit riiklikku kanalit, õppida inglise või vene keelt ning tutvuda Põhja-Korea juhtide ideoloogiliste kirjutiste ja seisukohtadega.
Lõuna-Korea teatel on Manbangil ka plusspool, sest lisaks pealinnale Pyongyangile on see kättesaadav veel teistes Põhja-Korea linnades.
KCTV reklaamis kohalikku «Netflixi», et see rikastab nii täiskasvanute kui laste elu.
«Lapsed tahavad sageli näha filme uuesti, kuid televisioonis neid uuesti ei näidata. Selle tõttu käivitati Manbang, mille abil saab vaadata filme ja veel palju muud harivat,» teatas KCTVs esinenud lastekodu juht Kim Geun-hee.
Mais avastas ameeriklasest internetiturvalisust uuriv Doug Madory sotsiaalmeediakanali, mis mingil määral meenutas Facebooki. Uurimine näitas, et see on kasutusel Põhja-Koreas.
See teenus ei jõudnud kaua avalikkuses olla, kui lõunakorealased hakkasid sinna panema Põhja-Korea juhi Kim Jong-uni võltsprofiile. Madory sõnul tegid põhjakorealased oma «Facebookiga» vea, kuna sellele pääsesid juurde välismaalased. Tegelikult oli see mõeldud ainult Põhja-Korea siseseks kasutuseks.