Augusti keskpaigast septembri esimeste päevadeni saab korjata humalakäbisid. Looduses kasvab humal saviste pindadega jõekallastel ja mere ääres, kus on jõe või oja suue. Seda võib tuua ka aeda kasvama. Humal on hea ronitaim, mis hakkab mööda aeda ja seinu ronima. Käbidel on võrratu lõhn, sest humala eeterlikus õlis on üle saja komponendi.
Humalakäbidest valmistatud tee on kesknärvisüsteemi rahustava ja uneaega pikendava toimega. Uneteedes soovitatakse kasutada humalakäbisid koos teiste rahustavate taimedega, nagu palderjan, veiste-südamerohi või meliss. Välispidiselt on kasutatud humalakäbidest valmistatud tõmmist nahakahjustuste, ekseemide ning juuste väljalangemise korral.
Vanasti tehti humalaõisikutest pulbrit. Seda pulbrit kasutati rahustava ainena tablettides ja pulbrites ning antibiootilise ainena salvides ja haavade loputamiseks. Humalat on kasutatud õlle valmistamiseks, sest taim parandab õlle säilimist ja humalavaik soodustab vahu püsimist.
Humalakäbisid ei tohiks üle annustada. Päevane annus on 1–2 grammi droogi. Liigne tarbimine võib põhjustada unisust, uimasust ja peapööritust. Östrogeenisisalduse tõttu kardetakse, et humal võib suurtes kogustes ja pikaajalisel tarvitamisel põhjustada rinnavähki (ka liigsel õlletarbimisel). Raseduse ajal ei tohiks humalat kasutada.
Kibuvitsamarjad
Augusti lõpus on paras aeg korjata ka kibuvitsamarju. Tavaliselt mere ääres kasvava suure kurdlehise kibuvitsa marjadest saab keeta siirupit, moosi ja kompotti ning väiksemad marjad sobivad kuivatamiseks, et neist talvel teed teha.
Kibuvitsamarjad on talvel heaks C-vitamiini allikaks ning tugevdavad organismi viirus- ja külmetushaiguste perioodil. Marjades sisalduvad karoteenid aitavad tugevdada limaskesti, soodustavad sapi ja maomahla teket ning aitavad kaasa seedimisele. Kibuvitsamarju võib lisada raviteedesse neeru- ja põiepõletiku korral ning marjad on väga kasulikud reuma ja artriidi toetusravis.
Eriti tõhus on kibuvitsamarjatee koos islandi samblikuga köha ja bronhiidi korral. Selleks võtke üks peotäis kibuvitsamarju, teist sama palju islandi samblikku ja kaks liitrit vett. Keetke segu 30 minutit, laske 10–20 minutit jahtuda, lisage mett ja jooge. Selline tee aitab ka palaviku vastu. Kui inimene on haige, suureneb organismi C-vitamiini vajadus mitmekordselt ja siis on kibuvitsamari üks kindel abiline.
Kibuvitsamarjad sisaldavad vitamiine, karoteene, pektiini, sahhariide, tanniine, flavonoide ja mineraale (nagu raud, kaalium, magneesium, räni, tsink jm). Ettevaatlik tasuks olla kibuvitsamarjade tarvitamisega trombiohu korral.
Kanarbik
Metsaservades, raiesmikel ja rabades õitseb augusti lõpu poole kanarbik, mis on hea meetaim. Mesinikud viivad oma tarud metsa, kus kasvab kanarbik, et saada väärtuslikku mett.
Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikutee on rahustava toimega ning on külma ilmaga hea soojendaja. Samuti neutraliseerib kanarbikutee maohapet ja aitab refluksi korral. Kuivatatud kanarbik annab igale teesegule kauni välimuse.