Türgi liidrid kinnitasid Kaljurannale demokraatlike väärtuste jätkumist
Lisatud video

Välisminister Marina Kaljurand kohtus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana eile Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja teiste riigi liidritega, kes kinnitasid riigi jätkuvat pühendumist demokraatiale juulis toimunud riigipöördekatse järel.

Kaljurand arutas kohtumistel president Recep Tayyip Erdoğani, parlamendi spiikri İsmail Kahramani, peaminister Binali Yıldırımi, välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ja justiitsminister Bekir Bozdağiga, mida saab Türgi teha Euroopa Nõukoguga koostöös selleks, et tagada inimõiguste, õigusriigi ning demokraatia kaitse pärast riigipöördekatset kolmeks kuuks kehtestatud erakorralise seisukorra tingimustes.

Välisminister Kaljuranna sõnul mõistis Euroopa Nõukogu väga selgelt hukka riigipöördekatse Türgis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

«Riigipöördekatse oli šokk nii Türgi rahvale kui Türgi sõpradele. Mõistsime hukka rünnaku demokraatlikult valitud põhiseaduslike institutsioonide vastu Euroopa Nõukogu liikmesriigis,» lausus välisminister.

Ta märkis, et Türgi ametivõimud peavad tegema praeguse erakorralise seisukorra ajal kõik selleks, et järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid.

Kaljurand kinnitas Euroopa Nõukogu valmisolekut Türgit toetada ning pakkuda juriidilist ekspertabi.

«Tuleb teha kõik Türgi ja Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu säilitamiseks ning süvendamiseks,» lausus Kaljurand.

Kaljuranna sõnul on oluline, et selgitatakse välja riigipöördekatse süüdlased ning nende üle mõistetakse õigust sõltumatult ja erapooletult. Ta rõhutas ka läbipaistva ja erapooletu uurimise vajalikkust.

Kaljuranna sõnul jälgib Euroopa Nõukogu arenguid Türgis tähelepanelikult. Euroopa Nõukogu välisministrid kogunevad 7. septembril Strasbourgis, et arutada Eesti välisministri juhtimisel ning välisminister Mevlüt Çavuşoğlu osalusel olukorda Türgis.

Rändekriisist kõneldes rõhutas Kaljurand Euroopa ühtsuse olulisust olukorra leevendamisel ning kriisi algpõhjustega tegelemise tähtsust. Samuti tunnustas Kaljurand Türgi märkimisväärset panust kriisi lahendamisel.

«Euroopa Liidu ja Türgi lepe ebaseadusliku rändega võitlemisel on andnud selgeid tulemusi ning ebaseaduslikud rändevood Türgi suunalt on pidurdunud,» lausus Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti jätkuvat toetust Türgi lähenemisel Euroopa Liidule.

Veel kõneldi koostööst NATOs, viimastest arengutest Süürias ning terrorismivastasest võitlusest. «Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast Euroopas ja maailmas laiemalt. Oleme lähedased liitlased NATOs ja hindame partnerlussuhet kõrgelt,» lausus Kaljurand.

Samuti arutati pingestunud olukorda Ida-Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone. Kaljuranna sõnul on Eesti ja Türgi seisukohad nendel teemadel samad.

Kahepoolsetest suhetest kõneldes rõhutas välisminister Kaljurand, et Eesti ja Türgi on head sõbrad ja liitlased, kelle poliitilised, majanduslikud ning kultuurisuhted arenevad jõudsalt.

«Türgi ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ning oli ka suur toetaja Eesti püüdlustel NATO liikmesusele,» sõnas Eesti välisminister.

Kaljurand kutsus Türgi kolleegi Mevlüt Çavuşoğlut külla Eestisse, visiit on planeeritud oktoobrisse.

Välisminister Marina Kaljurand viibis eile ja täna visiidil Ankaras Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana ning 47 liikmesriigi eestkõnelejana.

Ta kohtus visiidi raames ka opositsioonierakondade ning naisorganisatsiooni Flying Brooms esindajatega.

Tagasi üles
Back