Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe, rahvusringhäälingu (ERR) nõukokku kuuluva Martin Helme hinnangul käitus ERR Siim Kallast pühapäevasesse presidendivalimiste debatti lubades Reformierakonna propagandatööriistana, ERRi ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki arvates oli muudatus aga ajakirjanduslikult põhjendatud.
Helme ütles Postimehele, et ERRi nõukogu kinnitas mai keskel presidendivalimiste kampaania kajastamise korra, mille kohaselt koheldakse kandidaate võrdselt, tasakaalustatult ja erapooletult. Kuigi kajastamiskord ei ütle, mille järgi saadetesse kutsutavaid kandidaate valitakse, selgitati tema sõnul suvel, et nii esimesse tele- kui ka raadiodebatti oodatakse kandidaate, kes on ametlikult üles seatud riigikogu esimeseks valimisvooruks. Helme sõnul oli see väga lihtne, arusaadav ja kõigile aktsepteeritav mõõdupuu.
Eile aga otsustas ERRi poliitikasaadete toimetus kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti esimeses voorus osalevate Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Kallase, kes peaks kandideerima riigikogu teises valimisvoorus. Toimetuse juht Andres Kuusk põhjendas muudatust sooviga näidata valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid.
Helme pidas otsust siiski arusaamatuks, sest tema sõnul on tänase päeva seisuga täiesti ennustamatu, mis juhtub riigikogus pärast esimest valimisvooru, kuna teiseks vooruks seatakse üles uued kandidaadid. Nii on tema sõnul vähemalt teoreetiliselt võimalik, et teise vooru lisandub ka kandidaate, kelle esitamine ei ole praegu veel kindel. Kandidaadi ülesseadmiseks on riigikogus vaja vähemalt 21 saadiku allkirja.
«Võtsin ühendust ka toimetusega ja väljendasin väga kategooriliselt oma nördimust, et see ei ole erapooletu, tasakaalustatud ja poliitiliselt sõltumatu. Minu seisukoha järgi käitub ERR praegu selgelt Reformierakonna propagandatööriistana ja minu meelest on see täiesti vastuvõetamatu,» ütles Helme.
Tema hinnangul pidanuks ERR valima sõltumatu, erapooletu ja tasakaalustatud kajastuse huvides ühe kahest variandist: kas lubada saatesse üksnes need kandidaadid, kes on üles seatud esimeseks valimisvooruks, või kutsuda debatti kõik valimiskampaanias osalevad kandidaadid, nii nagu tegi seda Kanal 2 eileõhtuses «Suures presidendidebatis», kus peale Repsi, Jõksi, Nestori ja Kallase osalesid ka välisminister Marina Kaljurand ja Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme. «Ka ERRi stuudiosse mahub kuus kandidaati ilusti. Praegu on nende argument see, et Reformierakond tahab Kallast sinna,» leidis Martin Helme.
Tema sõnul väljendati muudatusele vastuseisu ka ERRi nõukogus, kellelt küsiti muudatuse tegemise eel arvamust. «Saan suurepäraselt aru, et nõukogu ei saa toimetuse igapäevasesse töösse ja jooksvatesse otsustesse sekkuda, aga siin ei ole küsimus selles. Siin on küsimus selles, et on kehtestatud kord, on selgitatud, mismoodi seda korda reaalsuses rakendatakse, ja siis viimasel hetkel sõidetakse sellest üle, küsitakse veel nõukogu arvamust ja eiratakse seda,» ütles ta. «Järelikult on ikka hirmus valu seda saadet nii kallutatult teha, et minu meelest peaksid inimesed tõsiselt mõtlema, kas nad kannavad ajakirjaniku või propagandisti tiitlit.»
Eetikanõunik: EKRE süüdistustel puudub alus
ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, kelle poole Helme samuti pöördus, leidis, et rahvusringhäälingu senised valikud valimiste kajastamisel on ajakirjanduslikult põhjendatud ja EKRE juhtide süüdistustel tasakaalu puudumise kohta ei ole alust.
«ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada,» selgitas Tammerk, kelle sõnul on Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. Valimiskogu eel korraldab ETV tema sõnul juba uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.
Tammerki sõnul käsitleb ERRi presidendivalimiste kajastamise kord tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaates. «Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles staadioni serva peal,» märkis ta.
Tema hinnangul on presidendivalimistel suur probleem see, kes on millises etapis kandidaat. «See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust,» ütles ta.
Tammerki hinnangul on valimisseadus ebamõistlik, jättes kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. «See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides. Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes,» ütles ta ja lisas, et seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles Postimehele, et ERRi juhatusest oleks olnud korrektne kooskõlastada muudatus nõukoguga enne selle tegemist ja avalikustamist.
Samas kinnitas ta, et saab ajakirjanduslikus plaanis toimetusest aru. «See kord on tõepoolest mitmeti tõlgendatav, sest seal pole kirjas, kas saatesse kutsutakse registreeritud kandidaadid või riigikogus esitatud või esitatavad kandidaadid,» ütles Uudelepp.