Aeg varuda sibulaid ja seeni

, fütoterapeut, Karepa ravimtaimeaia perenaine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihmased ilmad on tekitanud metsas tõelise seenekülluse.
Vihmased ilmad on tekitanud metsas tõelise seenekülluse. Foto: Erik Prozes / Postimees

Vihmased ilmad on tekitanud metsas tõelise seenekülluse, millest tasub kindlasti oma korviga minna osa saama. Suve lõpp on parim aeg talveks sibulaid varuda. Kui ise pole sibulaid kasvatanud, siis on hea mõte tuua sibulaid Peipsi äärest, mis on oma sibulate poolest kuulus.

Kukeseen on maitse poolest paljude lemmik ning on viimasel ajal veelgi populaarsust kogunud. Kukeseen hävitab soolestikus parasiitide ja usside mune, pärsib kasvajarakke ning on kasulik silmadele. Need omadused säilivad seenes, kui seda ei kuumutata üle 40 kraadi. Seega tuleks teha kukeseenejahu, mida lisada külmadele kastmetele või raputada ahjukartulitele.

Kukeseentest saab teha ka tinktuuri, valades värsked kukeseened üle viinaga. Kukeseenes on palju karotiini, isegi rohkem kui porgandis. Kui kukeseeni raviotstarbel kasutada, siis ikka kuurina ja 30 minutit enne sööki.

Augusti lõpupoole ilmuvad rannamännikutes nähtavale sirmikud. Kuigi erilisi raviomadusi neil veel avastatud pole, on nad tore lisa meie toidulaual, kasulikud ka seedimisele ja soolte puhastamiseks. Talveks võib sirmikuid dehüdraatoris kuivatada ja siis neid omletile lisada. Samuti võib teha sirmikukotlette kartulijahust või -pudrust, muna ja sirmikujahuga, maitseks tilli ja pipart.

Sibulad kuivama

Praegu on hea aeg sibulad üles võtta, kuivatada neid kaks-kolm päeva kuuri all võrgu või resti peal ja seejärel kaks nädalat soojas ruumis. Omaette nähtus on minu jaoks Peipsi sibulakasvatajad oma pikaajaliste traditsioonidega. Kui enda ja sõbranna sibulavaru otsas, tuleb autonina sinnapoole pöörata.

Sibul on hea terviseparandaja. Selles on väävliühendeid, mis tapavad pisikuid hingamisteedes ja soolestikus. Sibul soodustab seedimist, aitab sooltelõtvuse korral, hoiab ära ateroskleroosi, aitab vältida kolesterooli ja kõrgvererõhktõbe, vähendab glükoosist sõltuvat veres olevat suhkrut, pidurdab trombide teket, vedeldab verd ja on hea antioksüdant.

Sibulat kasutatakse ka külmetushaiguste ja gripi ravis. Gripihooajal soovitatakse toas hoida sibulaviile, kuid tuleks arvestada, et sibul võib silmi ärritada. Nohu korral on abi ninasse sibulamahla tilgutamisest, kuid seda ravi ei tohiks teha lastele.

Kevadine turgutaja on hapukapsasalat sibula ja hea külmpressiõliga (oliivi-, pähkli-, päevalille-, mandliõli). Alustame selle salati söömisega juba jaanuaris ja ainult omakasvatatud sibul on sinna sisse õige. Sibulad kuuluvad pea kõikide soolaste toitude juurde.

Sibulas sisalduvad eeterlik õli, C- ja B-vitamiinid (rohelises sibulas on rohkem vitamiine), karotenoidid, flavonoidid, prostalgiinid, steroidseid saponiinid, orgaanilised happed ja polüsahhariidid.

Värske sibul võib ärritada magu ja seedekulglat, seepärast peaks toore sibula söömisega olema ettevaatlik ägedate veresoontehaiguste, südamehaiguste ning neeru- ja maksahaiguste korral.

Petersell

Augustis ja septembris on hea panna peterselli kuivama, sest siis sisaldab taim vähem vett. Samuti olen pannud peterselli purkidega sügavkülma, et seda talvel salatite ja ürdivõi sisse segada. Ilma petersellita ei võta ma frikadellisupi keetmist kunagi ette. Väga maitsev on petersell ka kalasupis ja suvises tomatisalatis koos hea õliga.

Petersell on kaheaastane 40–60 cm kõrgune aias kasvav taim ja annab saaki varasuvest hilissügiseni. Juba jaanuaris toon poti petersellijuurtega tuppa aknalauale ja kevadväsimuse peletaja on olemas. Petersell on mineraalainete, eriti raua ja karotiini sisalduse poolest koos tilli ja spinatiga köögiviljadest esikohal.

Peterselli tuleks võimalikult palju kasutada värskena, sest see sisaldab ensüüme, mis aitavad kaasa seedimisele, ka siis, kui kõhunääre ei tööta korralikult. Petersell suurendab uriinieritust, väljutab soolasid, soodustab sapieritust. See taim on kasulik neerudele – kui kasutada peterselli aasta aega tee või salatina, kaob neeruliiv. Kuna petersell sisaldab palju rauda ja muid mineraale, sobib see ka kehvveresuse korral.

Petersellimahla või -veega on tupsutatud näonahka, et tedretäppidest vabaneda. Mõisaprouad jõid peterselliteed, et püsida ilus ja noor. Petersellis on taimseid östrogeene.

Peterselli ei tohiks tarvitada raseduse ajal ning ägeda neeru- või muu põletiku korral.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles