Märjamaa vallas Kasti külas tegutseva Kasti Metall OÜ juhataja ja üks omanik Maario Hansman tõdeb, et pärast nelja tegutsemisaastat on tekkinud küll mõningane kindlustunne, aga konkurentsis püsida pole kerge.
Metallitööde turul valitseb kõva konkurents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metallitöö pakkujaid on palju, turusolkijaid samuti, ja kui maksud ära maksta, jääb kätte pisku. Samal ajal usub Hansman, et pärast CE-sertifikaadi saamist läheb lihtsamaks. Varuplaan kehtib kogu kollektiivile. „Meid kutsutakse kogu aeg keevitustööle Norrasse, Soome, Prantsusmaale, Jaapanisse. Jaapanis juba käisimegi.”
Kasti Metalli majandusnäitajad on igal aastal kosunud. „Eelmine aasta oli senistest igas mõttes edukaim, aga siis tegelesime nii tootmise kui ka metalli müügiga aktiivselt. Sel aastal on tootmise osakaal 90 protsenti käibest, selle võrra oleme eelmisest aastast maas. Mullune aastakäive oli 935 000 eurot, ligi 13 protsenti rohkem kui 2014. aastal,” on Hansman ettevõtte käekäiguga üldjoontes rahul.
Palgatöötajast tööandjaks
Kasti Metall sai alguse sellest, et Tallinnas ühes metallimüügiettevõttes palgatööd teinud Hansman nägi, et tööandja võiks edukalt ka toota. „Metalli ostjad küsisid juurde keevitustööd ja montaaži. Osa omanikke ja juhatus polnud minu initsiatiivist huvitatud. Tulin Tallinnast ära ja hakkasin neli aastat tagasi kodukohas asja vedama. Alustasime rendipinnal, aasta tagasi ostsime 700ruutmeetrise vana turbaküüni, mida hakkasime kohe renoveerima. Võrreldes Tallinnaga on siin tootmishooneid odavam pidada. Kui rendiksime seal, kuluks 3000 eurot kuus pluss kommunaalkulu, siin ostsime tootmishoone pangalaenu abil ära ja maksame alla tuhande,” toob mees esile arvestatava Kastis tegutsemise eelise. Ettevõttele töö saamise mõttes asukoht tema hinnangul rolli ei mängi – Eesti on nii väike.
Algus oli raske nagu enamikul peaaegu nullist alustavatel ettevõtetel, tuli otsida kliente ja end tõestada. „Alles sel aastal tundsin, et asi õigustab end. Eelmise aasta lõpus saime mahuka ja tasuva tellimuse Dubaisse, soomlased ehitasid sinna ühele luksushotellile tehissaart, mille peale telliti meilt 24 puhkemaja. Igal juhul lisab see meile usaldust kodu- ja välismaiste tellijate silmis. Tempo oli tohutu, kolm kuud järjest tegime kõik viieteisttunniseid tööpäevi. Muud varianti polnud, aga ära tasus.”
Seadmepark on täienenud pidevalt
Peale hoonete on Kasti Metallil tulnud investeerida seadmetesse. „Et korralikus mahus teenuseid pakkuda, pidime miinimumprogrammina hankima 70 000 euro eest tehnikat. Pankrotipesadest ostsime lintsaed, keevitusaparaadid, puurpingid, plasmalõikurid jne. Hiljem oleme muretsenud ka uusi seadmeid. Kui oktoobris valmib plasmapink, on meie seadmepark enam-vähem komplekteeritud. Aga siis on vaja toruplasmapinki ja nii edasi. Olude sunnil oleme seni osa teenuseid sisse ostnud – lõikus, painutus ja keermestustööd. Teeme palju koostööd kohaliku haagiseid tootva OÜ Brentexiga. Samuti on töid, mida nemad omakorda meie käest tellivad. Paljud projektid teeme koos Märjamaa firmaga HPP Trading.
Ehkki potentsiaali oleks enamaks, on Kasti Metalli pakutavate tööde nimekiri praegugi viisakas ja Hansman ise ja viis töötajat on enamiku osa aastast rakkes.
„Valmistame konstruktsioone, armeerimiseks vajalikke detaile, karkasse, taridetaile ja palju muud. Lisaks musta metalli töödele teeme alumiiniumi ja roostevaba keevitust. Pakume ka viimistlust, milleks on enamjaolt kuumtsinkimine ning märg- ja pulbervärvimine. Peamiselt teeme siiski ehitusfirmade tellimusel väiksemaid ja keskmisi metallkonstruktsioone, betooni sisse käivaid taridetaile ja karkasse. Stabiilseid suuremaid kliente on meil 6–7, teised tulevad ja lähevad, eraklientide tööd moodustavad töömahust vaid ühe protsendi, aga ehitajate kaudu jõuab nendeni päris palju siin toodetust,” kirjeldab Hansman ettevõtte argipäeva.
Hea meel on ettevõtte juhil sellest, et üha rohkem Kasti Metallis valminust läheb Eestist välja. „Eksport on palju tasuvam. Eelmine aasta moodustas see kogukäibest 40–45 protsenti. Palju tellimusi saame Soome ja Rootsi sillaehitajatelt. Läbirääkimised käivad Norra suunal. Välismaiste partnerite leidmisel on abiks head soovitajad.”
Hind kõigub
Metallitööde eest saab küsida erinevat hinda, kilohind kõigub kaks kuni kolm korda. „Eks olude sunnil oleme teinud selliseidki töid, kus õiglasest on hind küll kaugel. Eriti talvel, kui tööd vähem, tuleb sellega vahel leppida. Minu põhimure ongi, et saaks meestele palgad makstud, et nad ei läheks kuhugi mujale, uut tasemel tööjõudu pole siin kuskilt võtta.”
Kuigi pirtsutamist endale ei lubata, lükatakse tagasi tellimused, kui pakutakse absurdselt odavat hinda. „Näiteks tuli klient ja teatas, et kui teete 1,6 euroga kilo koos montaažiga, on töö teie, et sedasi pakub konkurent. Lihtne matemaatika: materjal maksab 650 eurot, tsinkimine 450, lisaks transport, kraana rent ja töö. Selle raha eest polnud lihtsalt võimalik tööd vastu võtta. Meie lagi oleks olnud 1,6 eurot kilo, aga ilma montaažita. Tolle kliendi pakutud hind on reaalne siis, kui on 10–30 juriidilist keha ja mängid maksudega. On mehi, kel ongi mitukümmend firmat ja ta laveerib nende vahel. Turusolkimist on kahjuks jätkuvalt palju. Hinna saab väga odavaks lasta, kui makse ei maksa. Osa töid tehakse ametlikult, osa mustalt. Turusolkijate tõttu ongi väikestel metallifirmadel ausalt töötades keeruline hakkama saada. Aga maksud on suured. Kui tööd tahad teha, ei saa hindu eriti tõsta ja maksud lihtsalt söövad kasumi ära. Lõpuks ongi nii, et saad oma tasu kätte ja maksad sisuliselt kõik maksudeks,” on Hansman pettunud. Pigem olgu maksud väiksemad, aga tagatud, et kõik maksavad.
Tavapärane on sääranegi „aus ja tore” võte, et võetakse hinnapakkumine ja minnakse sellega joonelt konkurendi juurde, et nii tema juures hinda alla suruda. Ehituses on see Hansmani sõnul igapäevane: „Kui endal on tööjärg ees, siis sageli lihtsalt loobun pakkumise tegemisest. On kliente, kes nagunii siit ei telli, neil on lihtsalt vaja teada hinnataset või ametlikku hinnapakkumist. Tegelik tegija leitakse hoopis mujalt. Aga mina ei tohi pakkumise tegemise eest sentigi küsida …”
Järgmise aasta suveks tahab Kasti Metall saada CE-sertifikaadi, siis läheb ka töö saamine lihtsamaks, usub Hansman. „Tegutseme selle nimel, aga tervenõuete täitmise protsess läheb maksma 10 000 – 15 000 eurot. „Uusi võimalusi avaks ka juurdeehitus. „Vaja oleks hulga suuremat, umbes kümme meetrit kõrget 1500ruutmeetrist hoonet, kus võimsate telfritega asju liigutada, kus oleks oma liivapritsi- ja värvikamber. Siis saaksime mahukamaid ja tasuvamaid tellimusi. Mõtleme uue hooneosa peale pidevalt, aga see eeldab pangalaenu. Pankade silmis oleme praegu liiga väikesed.”
Tagataskus on headel keevitajatel variant töötada välismaal. „Kui mõni aeg siin tellimusi pole, siis oleme oodatud näiteks Jaapanis. Läinud talvel olime pooleteist kuud ühes sealses laevatehases. Pidevalt kutsutakse Soome, Prantsusmaale ja Norrasse. Palk on mitu korda kopsakam, saame minna kogu kollektiiviga. Näiteks Norras saab korralik tegija kätte minimaalsekt üle 17 euro tunnis, ületunde tehes veel rohkem.” Aga see on varuvariant, mis läheb käiku häda sunnil, lubab Hansman.